Stuorra hástalus nuoraid olahit
Čakčamánu 11. beaivvi dán jagi lea sámediggeválga. Nu go lea dábálaččat válgajagi, de lassánit jienasteaddjit. Dán jagi otná rádjái leat 1270 ođđa jienasteaddji dieđihuvvon Sámedikki jienastuslohkui. Njukčamánu loguid mielde de čájehuvvo ahte lea badjel 16 000 olbmo sámi jienastuslogus. Jus buohtastahttá ovddit jagiid ektui, de čájehuvvo ahte válgajagi dieđihit eatnašat jienastuslohkui. Jus geahččá ovddit válggaid rájes (2013), dalle dieđihedje 1069 ođđa olbmo jienastuslohkui. Jagi maŋŋel 134, 286 olbmo 2015-jahkelogus, ja 433 fas diibmá. Áigemearri dahkat dan, dievvá geassemánu 30. beaivvi.
Dat mii lea erenoamáš lea ahte stuora oassi jienastuslogus lea badjel bealli 50-jahkásaččat dahje boarráseappot. Danne oažžu roahkkat gohčodit Sámedikki «boaraniid» parlameantan, go stuorra oassi jienasteddjiin leat ná boarrásat. Dál berrejit gal muhtun biellut čuojihit, go stuorra oassi sámi nuorain eai beroš iežaset dieđihit Sámediggái. Stuorra ovddasvástádus das lea alddis Sámedikkis ahte hutkat vugiid mot nuoraid geasuhit sámepolitihkkii. Dan eat eahpit ahte sámi nuorain ii leat máhttu ja oaivilat sámepolitihka birra, vaikke Sápmi ge lea šaddan riikkagaskasaš servodahkan. Lea áibbas vissis, ahte sámi nuoraid oaivilat fertejit maid leat mielde hábmemis sámepolitihkka, muhto de fertejit eambbo nuorat leat jienastuslogus ja maiddái jienastit.
Dál berrejit gal muhtun biellut čuojihit, go stuorra oassi sámi nuorain eai beroš iežaset dieđihit Sámediggái.
Logut maid Ávvir lea geahččan, doppe čájehuvvo ahte badjel bealli jienastuslogus leat 50-jahkásaččat ja boarráset. 90,8 proseantta leat boarráseappot go 30-jagi, ja dušše 9,2 proseantta vuollel 30-jagi jienastuslogus. Jus buohtastahttá 2013:in, de lea jienastuslohku lassánan eanemus sin gaskkas geat leat boarráseappot go 50-jagi. Dat muitala gal ovtta duohtavuođa, ahte sámediggeválgabarggut leat áibbas boasttu geainnu alde, go nuorat, geat leat min boahtteáigi, eai leat mielde váikkuheames buorebut. Dan ferte Sámediggi, ja diehttelasat muđuid servodat, nu go skuvllat váldit, duođalažžan.
Sámediggi dieđus lea ieš maid fuomášan man endorii lea jienastuslogu gaskamearálaš ahki jienasteddjiid gaskkas, go sii leat nuoraid ektui álggahan kampánja. Dat lea buorre, muhto lea ilá maŋŋit dainna jođus. Ii dát leat leamaš mihkke ge apmasiid Sámediggái, go ná han lea leamaš vaikke man guhká. Danne ii dáidde dán válgii olahit nuorra jienasteddjiid nu bures go livččii sáhttán, muhto boahtteáigái aŋkke ferte mihttu bidjat doaimmaid johtui maiguin ožžot nuorra olbmuid jienastuslohkui. Muhto seamma dehálaš, dahje vel deháleabbo, lea oažžut nuoraid jienastit sámediggeválggain. Lea eanemus jáhkehahtti nuorat ieža buoremusat dihtet makkár sámepolitihka sii háliidit vuoruhuvvot Sámedikkis, muhto dalle fertejit nuorat leat mielde váikkuheame.