– MÁHTOČUOVŽŽAT laskan eanus
«Goalmmádasoassi guliin leat máhtoguolit»
– Váivi go máhtu billista muđui fiinna ja njálgga guliid, muitala Johan Ingvald.
Guovdageaidnulaš Johan Ingvald Haetta lea áŋgiris čuovžabivdi bádjin eanus, muhto dál eai oro šat čuovžžat nu njálgát. Máhtu baldá borranlustu.
Guollás eatnu
Haetta lei bidjan fierpmi Guovdageainnu etnui, Láinnasvuopmái bádjeetnui mannan vahku.
Dán jagi lea eatnu leamašan hui guollái. Dađibahábut ferte Haetta šlivget eanas guliid maid goddá.
– Čáppa, veahá stuora guolit, muhto ollu máhtu. Dat lea hui suivat, muitala Haetta.
Haetta lea ieš geahččalan jurddašit manne eatnu lea nu guollái.
– Čuovža soaitá leat rašit go lea váibbat. Ferten gal aŋkke lasihit ahte dat guolit eai orron dego váibbat guolit, lohká Haetta.
Hui olu máhtu
Dat lea sullii 20 jagi áigi go Haetta vuosttašgeardde oinnii máhtočuovžža dáppe Guovdageainnus. Daid maŋemus jagiid lohká Haetta lassánan máđuid.
– Ovdal láveje dušše muhtomin moatti guolis máhtu. Dal leat eanas máhtoguolit. Goalmmádasoassi guliin leat máhtoguolit, muitala Haetta.
Unnán guolásteapmi árbevierru nohká
Haetta vároha čuovža leat billahuvvagoahtán go unnán bivdojuvvo, ja dáinna lágiin billistit čuovžajávrriid ja Guovdageainnu eanu.
– Jus olbmot eai gille bivdit guliid, de billahuvvet sihke guolit ja jávrrit. Ja jus olbmot eai bivdde guliid de mii massit olu máhttu ja kultuvrra, na olles árbevierru jávká, dadjá Haetta.
– Čuovža leamašan nu mávssolaš Guovdageainnu álbmogii álo. Dat lea divrras resursa mii ii galggašii duššái mannat, loahpaha Johan Ingvald Haetta.
Árbevirolaš bivdu soaitá leat dálkkas
– Čuovžajávrriin lea beare olu guolli ja árbevirolaš guolásteapmi váilu. Dan áigge eai olbmot šat nuohto nu olu go ovdal, ja nuohttun lea buorre vuohki čorget jávrri botni, ja nu maiddái dálkkodit jávrriid, muitala Guovdageainnu sátnejođiheaddji Johan Vasara.
Johtolatláhka hehtte guollebivddu
Guovdageainnus ii beasa vuodjit njealjejuvllagiin buot čuovžajávrriide, ovdal maŋŋel suoidnemánu 1.beaivve. Johan Vasara vároha dat guollelassáneapmi lea okta boađus das go johtolatláhka hehtte vánddardeami daid áiggiid go guolli lea buoremus.
– Go galgá bivdit guliid, dalle dávjá dárbbašuvvojit lossa gálvvut mielde maid vázzi olmmoš ii nagot guoddit. De dárbbašuvvo njealjejuvllat.
Suohkan háliidivčče veahkehit
– Suohkanis eai leat báikkálaš guovllut maid beasset hálddašit. Mii leat geahččalan Fefo oažžut sagaide, muhto das ii leat boahtán boađus. Livčče buorre jus Fefo ja suohkan ovttasbarggašedje dákkár áššiin. Suohkan galggašii ieš beassat hálddašit báikkálaš guovlluid. De beasašii suohkan earet eará áŋgiruššat olbmuid bivdit jávrriid, muitala Vasara.
– Várreláhka maid livčče okta čoavddus, lasihastá Vasara.