– Dál soaitá áigi láddan
Romssa sátnejođiheaddji Kristin Røymo háliida šiltet sámegillii Davvi-norgga stuorámus gávpogis. – Mu mielas lea áibbas lunddolaš šiltet báikenamaid ja gáhtaid sámegillii. Mun áiggun bargagoahtit dáinna, lohká son.
Romssa sátnejođiheaddji mielas lea áibbas lunddolaš šiltet sihke báikenamma- ja gáhttašilttaid sámegillii.
– Sámegiel šilttaiguin čájehivččiimet ahte Romssas lea sámi historjá, sihke doložis, dál ja boahtteáiggis, lohká sátnejođiheaddji Kristin Røymo.
Olu sámegiel šilttat
Mannan vahkkoloahpa šiltejuvvojedje buot Nordbyen gávpotoasi gáhtat sámegillii, áigumuš lei «Ka no?» festivála bokte čájehit man láhkai olbmot háliidit hábmet ja ođasmahttit gávpotoasi. Sátnejođiheaddji Kristin Røymo mielas lei dát čaffadis dahku ja son illuda go sámegiella lea eanet oidnosis. Son rámida maiddái almmolaš institušuvnnaid mat válljejit šiltet sámegillii.
– Romssa suohkanis maid šiltejit sámegillii, mu kontoruvssa šilttas lea čállon «Ságadoalli». Mu mielas lea dehálaš šiltet sámegillii go dat čalmmustahttá min duogáža. Go váccán John Savio geainnu meattá, de muitán álo min oktasaš historjjá, ja dat lea oalle erenomáš, lohká Røymo.
Seailluhit giela gávpogis
Sámedikki jienastuslohku čájeha ahte Romssas ásset eanet sámit go Kárášjogas. Dušše Guovdageainnus leat eanet jienasteaddjit go Romssas.
– Statistihkat čájehit ahte vel eanet olbmot fárrejit gávpogiidda boahtteáiggis, ja dát guoská maiddái sámiide. Romssas leat jo olu gávpotsápmelaččat ja dat mearkkaša ahte mii fertet maiddái dáppe čoavdit hástalusaid giellaseailluheami ektui. Dán bargui gullá maiddái diđolaččat bargat sámi báikenamaiguin, čilge Romssa sátnejođiheaddji Kristin Røymo.
Romssas lea dilli buorránan
Sámegiel šilttat eai beasa buot báikkiin orrut ráfis. Gáivuonas báhčaledje šilttaid ja Bådådjos ges málejedje šilttaid. Romssas ges billistuvvui Sálašoaivvi ofelaššilta guokte jagi dassái, muhto sátnejođiheaddji ii jáhke dán dáhpáhuvvat jus šiltejit sámegillii.
– Vásihan ahte Romssas lea áibbas eará vuoigŋa sámevuođa ektui dál go ovdal, ja jáhkán eatnašiid mielas lea ortnegis šiltet sámegillii. Diehttelasat gávdnojit ain soapmásat geat vuosttaldit sámegiel šilttaid, muhto mun jáhkán dál lea áigi láddan veahkkálagaid šiltet sámegillii. Mun áiggun ovddidit dán go ságastallat Romssa šiltema birra ja áiggun maiddái Sámedikkiin gulahallat šiltema birra go deaivvadit ođasmahttit ovttasbargošiehtadusa, loahpaha Romssa sátnejođiheaddji Kristin Røymo.