– FERTE MEASTA LEAT MILJONEARA orrut fuolahusvisttis
Sámi gielddain leat dušše ovtta gielddas divraseabbo láigohattit fuolahusvisttiin go Kárášjogas. Oapmahaččaidjoavkku ovddasteaddji lohká ahte measta ferte leat miljoneara orrut fuolahusvisttis.
Gieskat čálii Ávvir ášši dan birra go Marit Mathisdatter Anti muitalii Kárášjoga gielddas leat nu divrras láigohattit fuolahusvisttiin ahte son vealggáiduvvá juohke mánus daid geažil.
Dušše Deanus divraseabbo
Ávvir lea dál váldán oktavuođa buot gielddaiguin mat gullet sámegiela hálddašanguvlui, gulaskuddan dihte makkár hattit doppe leat fuolahusvisttiin. Čájehuvvo ahte dušše Deanus leat divraseabbo láigohattit go Kárášjogas, muhto doppe leat maiddái ásodagat mat leat oaivvilduvvon náittospáraide, ja maiddái stuorábut lanjadagat olbmuide geain leat eanet ruđat.
Láigohattit eai čájet liige goluid maid lea vejolaš oasttit eanaš fuolahusvisttiiguin. Dat leat liigebálvalusat nu go borramuš ja iešguđetlágan veahkit, ja dat hattit eai leat ge ovttaláganat buot gielddain.
– Ferte measta leat miljoneara
Astrid Haugli lea oapmahaččaid joavkku ovddasteaddji Kárášjogas. Son oaivvilda ahte lea menddo divrras orrut fuolahusvisttis Kárášjogas, ja ahte pensionisttat eai suitte orrut doppe.
– Leat issoras hattit mu mielas. Dábálaš unnimus pensionisttas ii leat gal ii ávki ge ohcat. Doppe han ferte measta leat miljoneara orrut. Mis leat hui olu badjeolbmot ja boanddat, ii sis leat leamašan nu badjin dat dienas, muitala Astrid Haugli.
– Boarrásat šaddet earránit
Astrid Haugli lea gullan Marit Mathisdatter Anti ášši birra, gos čuoččui ahte su isit šaddá velggolaš juohke mánu. Ávvir muitala Hauglii ahte son ii oačču ruđaid viessobáŋkkus go sus lea stohpu su namas.
– Mun dieđán son šaddá juohke mánus measta 3000 ruvnnu velggolaš. Ovtta láhkai lea nie ahte, jus áiggut dan ássandoarjaga viessobáŋkkus, de šaddet earránit. Boares olbmot šaddet čálalaččat earránit, ovdal go lea gánnehahtti, oaivvilda Haugli.
Čoahkkinastet duorastaga eanetgeavaheami birra
Duorastaga lei Kárášjogas gielddastivrračoahkkin, gos lei sáhka das go gielda lea golahan 13 miljovnna ruvnnu eanet go maid ledje bušehteren 2017 várás. Birrasiid 9,5 miljovnna ruvnnu das, lea geavahuvvon dearvvašvuođasuorggis. Juovlamánu gielddastivrračoahkkimis mearridit ges ođđa bušeahta ja maiddái mearridit vuolidit go láigohattiid vai eai.
Ávvir lea dán áššis geahččalan fáhtet Kárášjoga sátnejođiheaddji, várresátnejođiheaddji ja maiddái ráđđealbmá ságaide, kommenteret haddeerohusaid ja orro go vejolaš hálbudit láigohattiid, muhto eat leat lihkostuvvan.