Giela seailluhit doppe gos lea ealli giella
Ii ge leat veadjemeahttumis jurdda ahte áiggi mielde sáhttet ge juste guovddáš sámi báikkiid giellaguovddážat viiddiduvvot resursaguovddážin.
Kárášjohka lea áidna sámegiela hálddašanguovlu gos ii leat giellaguovddáš, muhto gielddas lea áigumuš ásahit giellaguovddáža nu árrat go vejolaš boahtte jagi. Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby lohká lea šállošahtti go Kárášjohkii ii leat vel ásahuvvon giellaguovddáš, nu go eará sajiide lea dahkkon. Sátnejođiheaddji deattuha ahte giellaguovddáš lea hui dehálaš vai gielddas doalahivčče ja seailluhivčče sámi giela ja kultuvrra. Dál lea mihttun ásahit giellaguovddáža boahtte jagi mielde.
Kárášjoga gielda lea virgádan prošeaktabargi bargat giellaguovddáža ásahemiin, ja dál lea gielda gearggus ohcat ásahandoarjaga Sámedikkis. Kártenbarggut mat leat dahkkon čájehit ahte gielda dála gielladoaimmaiguin ii olat álbmoga ja lea dárbu guovddážii mii lea rabas olles servodahkii. Sii vásihit ahte dárogiella vuoitá mánáid ja nuoraid gaskkas, ja oidnet dárbun dáinna dihtomielalaččat bargat.
Oktiibuot leat Norggas 14 sámi giellaguovddáža, dattetge ii leat go guokte jagi áigi go nuppi stuora sámi suohkana, Guovdageainnu suohkana giellaguovddáš rahppojuvvui. Guovdageainnu giellaguovddáža ásaheami oktavuođas ledje digaštallamat dan birra lea go dárbu ásahit giellaguovddáža Guovdageidnui, gos sámegiella lea váldogiella ja ealli giella. Guovdageainnu bealis ákkastallá seammaládje go Kárášjogas ge dál dahkat, namalassii ahte vaikko sámegiella orro nanus, de lea doppe maid dárbu giellaguovddážii, ja ahte vaikko gielladilli dál orro buorre, de ii leat sihkar ahte dilli bissu nu boahtteáiggis maid, jus ii leat beroštupmi váldit vára gielas.
Digaštallamis lea go dárbu ásahit guovddáš sámi báikkiide giellaguovddážiid orro vuhttomin ahte váilu ipmárdus dasa ahte dat gielladilli mii doppe lea, ii leat diehttelas ášši ja lea dárbu resurssaide ovdánahttit ja seailluhit giela maiddái dáin guovlluin. Jus giela ii seaillut doppe gos dás leat nanu ruohttasat ja ain lea ealli giella, de sáhttá rievdat daid guovlluid gielladilli maid, iige leat šat doarvái doaimmain mat gáhttejit ja ovdánahttet giela, muhto baicce hutkat giellaealáskahttindoaimmaid. Sámi Giellalávdegoddi raporttas «Váibmogiella» evttoha ge lávdegoddi ahte Guovdageaidnu, Kárášjohka, Unjárga ja Deatnu šaddet giellaseailluhangieldan/ suohkanin. Lávdegoddi oaidná maid dárbbu ásahit golbma sámi giellaresursaguovddáža; julevsámi-, máttasámi- ja davvisámiresursaguovddáža. Dat galget leat dákkár guovddážat mat sáhttet veahkehit suohkaniid ja ovttaskasolbmuid ollašuhttimis sámegielat bálvalusfálaldagaid. Ii ge leat veadjemeahttumis jurdda ahte áiggi mielde sáhttet ge juste guovddáš sámi báikkiid giellaguovddážat viiddiduvvot resursaguovddážin.