VERROŠAN 370 000 ruvnno oappástis
Muhtun Sis-finnmárkulaš 50-jahkásaš nisu lea dubmejuvvon Sis-finnmárkku diggegottis go lea sirdán alcces ruđa, iežas oappá báŋkokonttus, geasa son lei fuolaheaddji.
Čakčamánu 26. beaivvi dubmii Sis-finnmárkku diggegoddi 50-jahkásaš nissona viđa mánnui giddagassii. Son šaddá maid máksit ruovttoluotta 370 000 ruvnno iežas oabbái, ja dubmejuvvui máksit áššegoluid.
50-jahkásaš nisu galgá verrošan oktiibuot 370 000 ruvnno oappástis, ja sirdán ruđaid iežas ja vieljas konttui. Dat ii galgga dohkkehuvvon fuollaeiseválddiid bealis.
Ovdagihtii árbi
50-jahkásaš nisu biddjui oappás fuolaheaddjin 1995:s, ja váldui eret dan doaimmas 2015:s. Sivvan dasa lei go 2013 ja 2014 rehketdoaluin bođii ovdan ahte 50-jahkásaš nisu lei sirdán 210 000 ruvnno alcces, ja 170 000 ruvnno villjii, ovdagihtii árbin.
Finnmárkku fylkkamánnii ii lean dohkkehan dán sirdima, ii ge lean ožžon ohcama dákkár sirdima birra.
– Áiggui eambbo sirdit
Duomus čuožžu ahte nisu čilgii dikkis ahte lea dahkan dan go ledje ruđat maid sin eadnerohki lei seastán, vai boahtá bearrašii buorrin. Son čujuhii ahte lea sin eadnerohki dihte ahte oappás ledje dát ruđat.
– Áššáskuhtton nisu čilgii ahte
dovddai fuolahuslága, ja ahte livččii galgan ovdal dán dahkat, ovdal go fylkkamánni oaččui gelbbolašvuođa. Son áiggui sirdit vel eambbo, vai vieljainis oaččuiga liikká olu, čuožžu duomus.
– Ii lean áigon gurret konto
Viidásit čállo ahte áššáskuhtton nisu čilgii ahte oappáin manná bures, sus lea vaikko man olu ruhta konttus. Son lea Norgga dearvvasvuođasuddjema vuolde, ja sus lea buot maid dárbbaša.
– Áššáskuhtton nisu ii lean áigon gurret konto. Oappás galggai doarvái ruhta vai birge árgabeaivvis, ja vai beassá mátkkoštit, čilgii nisu dikkis.
Son čilgii maid ahte sudno viellja ii lean sihtan sutnje sirdit ruđaid.
Fylkkamánni galgá dohkkehit stuora ruhtasirdimiid
Duomus čállo ahte dikkis lea duođaštuvvon ahte nisu lea mieleavttus hálddašan, ja dainna ulbmiliin ahte ieš dine.
– Ii leat eahpádus ahte lea sáhka roavva rihkkumis, go lea sáhka stuora supmis ja duođalaš luohttámušrihkkumis. Čujuhuvvo dasa ahte áššáskuhtton nisu lea fuolaheaddji, ja dat lea ámmát mii gáibida luohttámuša.
Diggi oaivvilda ahte das ii leat vealla oaivvildeigga go áššáskuhtton nisu ja su viellja ahte sudnos lei riekti oažžut ruđaid ovdagihtii árbin.
– Fuolaheaddji ii beasa addit skeaŋkkaid fuolladárbbašeaddji ovddas.
– Lea maid gáibádus ahte fylkkamánni dohkkeha stuorat ruh-
tasirdimiid, vaikko lea skeaŋka. Ii leat eahpádus ahte sirdimat leat stuora supmi, ja ahte dárbbaša fylkkamánnis dohkkehusa, čuožžu duomus.
Dubmejuvvui máksit buot
50-jahkásaš lea ožžon guokte vah- ku áigemeari máksit buot ruđaid ruovttoluotta. Son galgá máksit sihke dan maid alcces lea sirdán, ja maid vielljasis lea sirdán.
– Čujuhit ahte lea áššáskuhtton nisu guhte dubmejuvvo máksit olles supmi ruovttoluotta. Dasa lassin eai leat dieđut das ahte áššáskuhtton nissona viellja galgá leamaš mielde ruhtasirdimis, vaikke son lea ožžon oasi ruđain, čuožžu duomus.
Áššis lea guokte vahkku guoddalanáigi.