Eai vel mearridan mánáidgárddiid mávssihit ruovttoluotta doarjagiid
Deanu gielddastivra lea ovttaoaivilis ahte Deanu priváhta mánáidgárddit leat dahkan buori barggu, muhto gielddastivra dáhttu geahččat dan detáljarehketdoalu dárbbašit go mánáidgárddit máksit ruovttoluotta vai eai.
Mannan duorastaga meannudii Deanu gielddastivrra galget go dat guokte priváhta sámi mánáidgárddit máksit ruovttoluotta 1,4 miljovnna ruvnnu gildii. Ráđđealmmái lei evttohan ahte Diddi mánáidgárdi galgá máksit ruovttoluotta 846.644 ruvnnu ja Giellavealgu mánáidgárdi fas 544.676 ruvnnu. Sivvan dasa lea ahte gielda lea máksán menddo olu doarjaga 2013-2015 jagiid.
Deanu gieldda posišuvdna Bargiidbellodat, Sámi álbmotbellodat, bellodagaid haga áirasat ja Sosialisttalaš gurutbellodat evttohedje: Deanu gielda dáhttu geahčadeami detáljarehketdoalus priváhta mánáidgárddiin ovdal mearrádus dahkko, jus dahje man olu mánáidgárddit galget máksit ruovttoluotta doarjaga mii lea menddo olu mákson.
Deanu gieldda opposišuvdna Gurutbellodat, Olgešbellodat, Ovddádusbellodat ja Guovddáš- bellodat evttohedje ahte mánáidgárddit eai galgga dárbbašit máksit ruovttoluotta ruđaid gildii. Mánáidgárddit leat bargan buori barggu ja leat geavahan doarjaga mánáidgárddedoaimmaide ja mánáidgárddit eai galgga ráŋggáštuvvot dan boasttu mávssuin maid Deanu gielda lea dahkan, mii sáhttá váikkuhit mánáidgárddiid fálaldahkii dahje ahte mánáidgárddit reastaluvvet.
Buori barggu
Gielddastivra lei ovttaoaivilis ahte mánáidgárddit leat bargan buori barggu ja mánáidgárddit leat dagahan ahte leat eanet sámegielagat gielddas maŋŋá go mánáidgárddit ásahuvvo.
– Mun oaivvildan ja mun jáhkán olles gielddastivra lea muinna ovttaoaivilis ahte dat priváhta sámi mánáidgárddit barget issoras buori ja mávssolaš barggu sámi giela ja kultuvrra ektui. Maiddái dan vuostá ahte eanet olbmot gielddas šaddet sámegielagat, dadjá Deanu gieldda sátnejođiheaddji Frank Ingilae.
Ferte čielggadit ášši
Sátnejođiheaddji oaivvilda ahte váhnemat eai galgga dárbbašit vuordit nu guhká mii geavvá dán áššis. Mánáidgárddit ballet ahte eai sáhte juolludit šat nu buori fálaldagaid, dahje sii reastaluvvet jus šaddet máksit ruovttoluotta ruđaid gildii.
– Mii fertet čielggadit dan ášši oalle jođánit ja mun boađán čuovvolit dán ášši ja sihkkarastit dat lea gearggus dassái boahtte gielddastivrra čoahkkimii skábmamánus, ja dalle mii dahkat mearrádusa dás, lohká Frank.
Juridihka áššis
Son dáhttu ráđđealbmá geahčadit juridihka beali áššis boahtte čoahkkimii, man guhkes áigge maŋŋá juolluduvvon doarjaga lea lohpi dáhttut ruovttoluotta máksot.
– Jus lea nu ahte lea gielda gii lea dahkan boastut, ja jus dat sáhttá váikkuhit ahte ii leat riekta ahte gielda gáibida mávssu ruovttoluotta, dáid beliid ferte ráđđealmmái čielggadit, vaikke dát bealit eai leat namuhuvvon gielddastivrra mearrádusas, lohká sátnejođiheaddji.
Mii han leat investeren
Gurutbellodaga áirras Deanu gielddas, Monica Balto Anti lohká son lea vuđolaččat geahčadan áššebáhpáriid ja oaivvilda dat ođđa rehketdoallosystema lea dagahan váttisvuođaid dál mánáidgárddiide ja son oaivvilda ahte mánáidgárddit eai galgga dárbbašit máksit ruovttoluotta doarjaga gildii.
– Mii eat leat bálkestan dáid ruđaid, mii leat investeren sámi mánáid boahtteáiggi ja giela. Mii leat investeren máŋga bargosaji guovtti mánáidgárddis. Go lean geahčadan dáid áššebáhpáriid, de ii leat oktage dáid mánáidgárddiid stivrras ožžon daid ruđaid ja badjelbáza manná investeret eambbo doaimmaid mánáidgárddiide, dadjá Monica Balto Anti.
Eai dárbbaš leat balus
Gielddastivra mearridii ahte sii skábmamánus dahket dan loahpalaš mearrádusa. Sátnejođiheaddji lohká maiddái ahte mánáidgárddit eai dárbbaš leat balus, go sátnejođiheaddji oaivvilda sii gávdnet buori čovdosa skábmamánus ja mánáidgárddiid doaibma joatkašuvvá.
– Ii leat ekonomalaččat heahti vuorddestit mánu vel dassái go loahpalaš mearrádus dahkko, dadjá Frank Ingilae.