Njálgga márfehádja devddii olles Álttá siidda
Árbevirolašbarggut ja giella gullet oktii. Dan besse sámegielstudeanttat praktiseret disdaga, go galge sihke bierggu vuoššat, márfut ja gumposiid ráhkadit. Barggadettiin fertejit geavahit sámegiela, ja besse hárjehallat giela ja oahppat ođđa sániid. Dasa
Disdaga finadii Ávvir Álttá siiddas geahččame mii doppe dáhpáhuvvá. Nu movt lávkii uksaráigge sisa, haksui njálgga biepmohádja. Go čuovui hája bođii ovtta gievkkanii gos máŋggas ledje šleaŋggáhallame. Juohkehaččas iežas doaibma. Bohccobierggu duolddaheame ruittus, buđehat fas nuppis. Go bođii vel siskelii gievkkanii, oinnii nissona gii rádjá čoliid. Oahpahallit čuvvot dárkilit mielde go oahppanolmmoš čájeha ja mui- tala.
Árbevirolašmáhttu ja giella
Go ledjen beassan oaidnit veahá maid dát olbmot barget, bessen viimmat gullat manne sii barget dan maid barget. Oahpaheaddji, Lisa Romsdal, sáhtii munnje muitalit ahte dát olu olbmot leat sámegielstudeanttat ja giellaguovddáža seniorjoavku.
– Boarrásiiddeaivvadeami oktavuođas leat studeanttat maid bovdejuvvon ovttastallat singuin. Danne leat mii odne málesteame. Bierggu vuoššame, márfume ja gumposiid ráhkadeame. Álttá boarrásat eai šatta dákkár biepmuid ráhkadit ja borrat nu dávjá go háliidivčče, ja danne áigut mii addit sidjiide dan vejolašvuođa. Seammás go mis juo leat boarrásat dáppe geat hálddašit sámegiela, leat mii geavahan dan vejolašvuođa ja bovden maiddái iežamet sámegielstudeanttaid geat čavčča rájes leat oahpahallagoahtán sámegiela. Sidjiide lea buorre ovttastallat eallilan olb- muiguin geat máhttet daid sámi árbevirolašbargguid, maid mii odne bargat, čilge Romsdal. Romsdal muitala ahte márfumis eai leat dušše dat márfenamahusat mat leat dehálaččat oahppat studeanttaide.
– Go márfu ja gievkkanis hommá, de leat olu eará sánit mat maid geavahuvvojit. Earret eará borrat, juhkat, giitu, attát go dien munnje ja nu ain. Dat lea buorre hárjehallan studeanttaide.
Geahččat ja oahppat
Sámi Siidda eaiggát, Berit Anne Eira, lea otná márfunoahpaheaddji. Son lea čájeheame ja oahpaheame studeanttaid márfut. Gierdevaččat son čájeha ja cuoigu movt studeanttat ain galget bargat. Studeanta Kari Suhr Kvernmo čuovvu dárkilit mielde maid Berit Anne bargá. Duollet dálle dohppe telefovnna ja govvidastá.
– Vaikko dát bargu lea áibbas amas munnje, go in leat goasse márfon, de lea dat hui somá. Mu mielas lea hui somá ja dehálaš oahppat dákkár bargguid, go mii han eat dieđe man guhká dát máhttu bistá. Nuorat eai soaitte oažžut dan vejolašvuođa oahppat dán, ja dalle soaitá ovtta beaivve jávkat dat, háhppeha Suhr Kvern-
mo hoahpuid čađa čilgestit ovdal fas viehkala. Čáhci dulde ruittus ja son doamiha čoliid nahkehit dan duoldi čáhcái vai givssašii oktanaga biergguiguin. Go márffit leat duoldi čázis, ja biepmohádja deavdá viesu vel eambbo, de gal álgá borranmiella šaddat goahkain.
– In leat goasse ovdal máistán márffiid, nu ahte dál gal illudan boradit, dadjá Suhr Kvernmo.
Go márffit leat biddjon dan duoldi čáhcái, rahpasa uksa ja vuorrasit áhkku boahtá gievkkanii. Dál go sihke bierggut ja márffit leat duoldame, galget vel gumposat ge
šaddat. Buoidebihttát ledje gárvásit cahppon ja Marit Anne Solbakkenis ii lean go ráhkadišgoahtit. Son devddii vara lihttái, luoitilii buoidebihtáid ja fierrugođii seammás go njorresta veahá ja veahá roavva jáffuid.
– Mus eai leat makkárge mihtut man olu maid ge bijan. Sápmelaš hal gal bidjala juohke diŋgga čalbmemihttu mielde, muitala Solbakken studeanttaide ráhkadettiin.
Humadit, suohtastallet ja boradit
Ná dat barge Álttá siiddas go Ávvir finadii. Sii humadedje ja
suohtastalle dassážii biepmu givssai. Studeanttat besse oahpahallat giela ja oahppat márfut, ja vuorrasat besse deaivvadit, humadit ja borrat njálgga biepmuid. Vaikko giellaguovddáža prošeaktajođiheaddji, Brita Julianne Skum, logai hui huššan leamaš beaivvi, de son lei hui duhtavaš go dán jagi maid nagodedje ordnet dákkár deaivvadeami sihke studeanttaide ja vuorrasiidda. – Mis láve hui suohtas dákkár deaivvademiin, ja dat leat hui dehálaččat midjiide, logai son.