Čievrra ja cuovkageađggi haga bisána Finnmárku
Lassánan huksendoaibma Finnmárkkus lassánahttá dárbbu huksenmateriálaide maiddái min fylkkas. Huksejuvvo infrastruktuvra nugo luottat, šalddit ja bisánansajit biillaide. Hápmanat divvojuvvojit, viesut, skuvllat, buohcciviesut ja gávpesajit huksejuvvojit.
J uohke huksen gáibida huksenávdnasiid dego čievrra ja cuovkageađggi. 2016:s ledje Finnmárkkus 80 viežžansaji mat raporterejedje viežžama minerálahálddašeami direktoráhttii (Direktoratet for mineralforvaltning). Oktiibuot váldui 1.718.000 tonna luovosmássat - lagabuidda 50.000 guorbmebiilaguorpmi - ja 1.386.000 tonna geađgi bávkaluvvui váris. Boađusin lei gávppašeapmi 64 miljovnna ovddas juhkkon dan 80 váldinsadjái. Eatnasiin lea rogganriekti Fefo- eatnamiin, ja mis lea beaivválaččat oktavuohta singuin geat skáhppot lagas čievrra ja cuovkageađggi Finnmárkku servodahkii. Dat dahká ahte mii dovdat fidnosuorggi bures.
Unnán lobálaš vieččahagat = alit golut
Nugo muđui riikkas leat ealáhusa dovdomearka olu smávva fitnodagat main lea unnán gávpejohtu, ja dasa lassin vel muhtun stuorát aktevrrat. Minerálalága doaibmakonsešuvnna gáibádusat mat doaibmagohte ođđajagemánu 1. beaivvi 2015:s, leat dušše muhtumat mat devdet. Doaibmakonsešuvnna ohcamuš eaktuda doaibmaplánaid ja ekonomalaš sihkkarvuođadáhkádusa. Stuorát vieččahagaide gáibiduvvo maiddái ohccis formálalaš báktefágalaš gelbbolašvuohta. Dasa lassin ferte klassifiseret mássaid maid geavaha luoddamateriálan, sáddo betoŋgii ja asfáltii, mii mearkkaša Ce-merket. Buot čatnasa goluide, máhttui, ekonomiijii ja buriid bargodábiide. Aktevrrat main leat smávva vieččahagat eai diehttelasat gávnnat gánnáhahttin čađahit dan, ja eaige sáhte dalle skáhppot mássaid huksenprošeavttaide main gáibiduvvo kvalitehtaduođaštus.
B
oađus šaddá várra ahte mis leat dušše moadde lobálaš mássavieččahaga Finnmárkkus moatti jagi geahčen, ja ahte mii oaidnit vel ahte fievrredangolut lassánit ja huksenprošeavttat divrot. Odne bukto betoŋgasáttu ođđa Deanu šaldái Girkonjárggas, dan sadjái go Deanu vieččahagat livčče sáhttit gokčat mássadárbbu ođđa šaldái. Boahtte áiggis vásihit jáhkkimis ahte fievrredangeaidnu šaddá vel guhkit.
F
efo:s leat sullii 100 šiehtadusa čievraja cuovkageađgevieččahagaide. Muhtun gielddain leat doarvái viežžanguovllut, ja muhtun eará gielddain eai fas gávdno báikkálaččat jođihuvvon mássavieččahagat. Muhtun gielddat leat leamaš nu oaidnilat vieččahatguovlluid sihkkarastima dáfus gieldda areálaplánaiguin, ja nuppi dáfus leat unnán dahje eai oppanassiige várrejuvvon guovllut hálddašit báhcán mássaid ja vurket mássaid.
E
ananeaiggádin ferte Fefo čuovvut gieldda areálaplánaid. Mii eat sáhte danne addit lobi válddáhagaide jus guovlu ii leat regulerejuvvon mássaválddahagaide, dahje juoba várrejuvvonge dan ulbmilii gielddaplána areálaoasis. Lea danne iešguhtetge gieldda ovddasvástádus fuolahit ahte leat huksenávdnasat ja válddahatguovllut boahtte áiggi dárbbuide sihkkaraston buriid plánaproseassaiguin.
Ii dušše báikkálaš dárbui, muhto maiddái regionála dárbui.
B
errešeimmet várra maiddái vuordit regionála plána mássahálddašeapmái Finnmárkkus vel eanet guhkes áiggi ja obbalaš plána mii ii váldde ovdan dušše mássavieččahagaid, muhto mo bázahusmássat ja mássaid vurken galget gieđahallat?
Á
lttás ja Álttá birrasis leat olu huksenprošeavttat – ja juohke prošeavttas lea dárbu fievrredit mássaid sihke olggos ja sisa guovllus. Karibakkena (Kariluohká) profileren, tunealla- ja šaldiprošeavttat guovllus buvttihit olu mássabázahusaid maid ferte vuodjit vuorkái. Ovttas Álttá gielddain leat mii dál heivehan. Mii leat dál ovttasbargan Álttá gielddain heivehit doaimma Holmen mássavuorkái. Lagas gulahallamiin Statens vegveseniin (Stáhta luoddadoaimmahagain geahččalit mii dál vuođđudit doaimma bázahusmássaid doaimmahit ja vuordit Melsvikas, maŋŋil tuneallabarggu doppe. Dattetge lea jearru dárbu vurkenguovlluide. Unnit válddahagat – dutnje ja ránnjái Eanas sátto- ja čievragávdnosat fylkkas geavahuvvojit luoddafierpmádaga huksema oktavuođas Finnmárkkus, ja luottaid guoras gávdnojit sajit čuđiid vieččahatsajiin. Eatnasat leat loahpahuvvon ja guovlu lea savvon – ja muhtumat fas leat rabas hávvin luonddus. Olu giliin leat maiddái gávdnosat gos gili olbmot leat viežžan unnit hivvodagaid áiggiid mielde.
O
vddasvástideaddji eananeaiggádin eat sáhte addit lobi vieččahahkii doppe jus soapmásis ii maiddái leat ovddasvástádus čorget ja loahpahit daid viežžansajiid. Vieččahat ferte maiddái leat sajáiduhtton
gielddaplána areálaoasis mássavieččahahkan. Mii bivdit ipmárdusa ahte mii eat sáhte dohkkehit dakkár vieččahagaid, gos ovttasge ii leat ovddasvástádus čorget ja loahpahit vieččahaga, mii heađušta ásahuvvon doaimma, ja láhčit ahte soames sáhttá friddja dahkat sisabahkkemiid lundui, ja ásahit doapparsaji rissiide ja eará bázahusaide. Mii ávžžuhit danne geavahit vuostáiváldinortnegiid báikkálaš doapparsajiin – ja čujuhit maiddái priváhta olbmuid ásahuvvon ja lobálaš vieččahagaide go dárbbašit mássaid.
Doahttalahtti doaibma
Ovddasvástideaddji eananeaiggádin háliida Fefo ahte buot mássavieččahagat doaimmahuvvojit bákteteknihkalaččat doahttalahtti láhka. Dat guoská sihke dearvvašvuhtii, birrasii ja sihkkarvuhtii, ja go jurddaša dan luonddubillisteapmái mii mássaválddahat lea. Go lea vejolaš háliidit mii ahte fállojuvvojit Ce-merkejuvvon mássat mat duođaštit kvalitehta ja buot vieččahagaide galgá leat ráhkaduvvon ja dohkkehuvvon doaibmaplána. Fefo háliida maiddái smávit vieččahagaid smávit báikkiin, vai čievra ja cuovkageađgi ođđa vistái ii divrut huksenprošeavtta. Seammás leat mii geatnegahtton čuovvut gieldda areálaja regulerenplánaid, ja eat ge sáhte dohko addit lobi vel smávva vieččahagaidege, jus dat ii leat čielggaduvvon. Ferte leat lohpi váldit čievrra ja cuovkageađggi eananeaiggádis, sorjákeahttá hivvodagas. Muđui lea lobiheapme, ja Minerálahálddašeami direktoráhtta (Direktoratet for mineralforvaltning) čuovvola. Vearrámusat sáhttá loahpalaččat váidojuvvot. Nuoskkidaneiseváldin čuovvola gielda nuoskkideami, ja mii vuostáiváldit áinnas dieđuid sihke lobihis vieččahagaid ja nuoskkideami birra. Buot válddahagat máksojuvvojit hivvodatdivadiin oktasašvuhtii Fefo bokte. Dat lea maid oažžut valljodaga ovddas mii ii leat ođasmuvvi. Mii hálddašit valljodaga Finnmárkku álbmoga ovddas, ja čuovvolit dan oamedovddolaččat. Eananeaiggádin geas lea ovddasvástádus čađahit jahkásaš dárkkistanmihtidemiid. 2016 rájes leat mii maiddái váldán atnui ođđaáigásaš teknologiija, ja Fefo čađaha daid beivviid dárkkistanmihtidemiid miehtá fylkka – dronain.
D
ihtet go ahte juohke ássi čievrra ja cuovkageađgegeavahus Norggas lea sullii 12 tonna? Huksenmássaid haga bissána dahje divru servodatovdáneapmi. Danne lea dutnje ja gildii, gos ásat, mávssolaš ahte mis leat dohkkehuvvon mássavieččahagat lagas guovllus. Sihkkarastin dihte lágas huksenávdnasiid fertejit gielddat váldit areálaplánema ja plánaid ođasmahttima ovddasvástádusa duođalaččat. Porsáŋggus leat mii lávga sáhkalaga gielddain boahtte áiggi mássavieččahagaid birra. Gielda mas lea viiddis areálat háliida sihkkarastit mássaid sihke nuortan, oarjin ja guovddáš Leavnnjas.
H
áliidit eanet dakkár ságastallamiid. Dainna lágiin ii šatta huksejeaddjái guhkes vuordináigi go sierralohpeohcamuš gieđahallo, ja Fefo eananeaiggádin sáhttá addit lobiid plána mielde mii lea boahtte áiggi várás. Buoremussan buohkaide.
«Ovddasvástideaddji eananeaiggádin eat sáhte addit lobi vieččahagaide jus soapmásis ii maiddái leat ovddasvástádus čorget ja loahpahit daid váldinsajiid» «Boađus lea várra ahte mis moatti jagi geahčen dušše leat moadde lobálaš mássavieččahaga Finnmárkkus, ja ahte mii oaidnit ahte fievrredangolut lassánit ja huksengolut divrot»