Hárjeheaddjis alla vuordámušat nissoniidda
Nissonspábbačiekčan lea fas ealáskeame Guovdageainnus, ja dat illudahttá hárjeheaddji guoktá. Sudnos lea buorre doaivva nissoniidda, geain vahkkoloahpas leat vuosttaš čiekčamat futsal-ráidočiekčamis Guovdageainnus.
Mánnodaga ledje oktiibuot 19 nissončiekči Guovdageainnu nissonjoavkku hárjehallamis. Dat sihke illudahttá ja addá doaivaga hárjeheddjiide ovdal vahkkoloahpa čiekčamiid.
Stuora beroštupmi hárjehallamiidda
Nils Johan Gaup lea lagabui 20 jagi leamaš Guovdageainnu valáštallansearvvis, son lea leamaš hárjeheaddjin sihke nissonjoavkkus spábbačiekčamis ja eará joavkkuin. Muhto ná oallugiid hárjehallamis ii loga vásihan daid maŋemus áiggiid.
– Jáhkán mii fertet mannat goit logi jagi maŋos go ná oallugat ledje hárjehallamis nissonspábbačiekčamis, dadjá Gaup.
Alla dássi
Hárjehallamin leat sihke hárjánančiekčit geat guhká leat čiekčan, muhto maiddái falis nuorra čiekčit. Muhtun čikčiin lea leamaš veahá boddu spábbačiekčamis ja muhtun čiekčit geat leat ovddastan eará joavkkuid, muhto dál leat fas máhccan Guovdageidnui. Erenoamážit leat čiekčit geat leat fitnan Porsáŋggu joavkkus moadde jagi, geat leat mielde organisereme hárjehallamiid.
Čiekči ja hárjeheaddji, Mia Carina Eira, lea okta sis, ja son juogada iluid iežas Porsáŋggu vásáhusaid mielčikčiiguin.
– Šaddá speanta oaidnit lea go min hárjehallamis leamaš ávki, ja nagodit go vuoitit čiekčamiid. Jáhkán dan ahte go mii hárjehallat iešguđet ládje, teknihka, sávrivuođa ja viehkat, geasuha eambbo čikčiid, dadjá Eira. Gaup joatká muitalit ahte sis geat leat čiekčan alit dásis, lea positiivaváikkuhus daidda earáide.
– Mun meinen ahte min čikčiin lea alla dássi, ja leat buorit čiekčit. Lea hui buorre go mis leat muhtumat geat leat čiekčan alit dásis, ja váikkuhit nu min hárjehallamiid positiivvalaččat, dadjá son.
Buorre doaivva
Hárjeheaddjis lea buorre doaivva nissonjovkui, ja vahkkoloahpa čiekčamiidda.
– Hárjehallamin boahtá ovdan ahte joavkkus lea buorre oktavuohta ja servet áinnas eaktodáhtolašbargguide joavkku ovddas. Dan mun doaivvun leat dehálažžan dál go galgat deaivvadit Álttáin ja Ávjjuin sotnabeaivvi, dadjá Gaup.
Gaup lea duhtavaš joavkkuin, ja leat alla vuordámušat ovdal čiekčamiid.
– Dan gal sáhtán lohkat ahte alla vuordámušat mus gal leat. Mis lea mihttu vuoitit, ja mii galgat vuoitit, dadjá son.
Buorre báikkálaš doarjja
Vai galget sáhttit čađahit hárjehallamiid, de dárbbašit veahá maid ge. Nissonjoavku lea ožžon báikkálaš doarjaga oastit sihke báiddiid ja eará biergasiid hárjehallamiidda.
– Lea hui movttiidahtti go báikkálaš ealáhusdoaimmat beroštit mis ja háliidit doarjut dán deaivvadanbáikki aktiiva nissoniidda Guovdageainnus. Mii leat hui giitevaččat, dadjá Eira. Son bovde buot spábbačiekčiberošteddjiid spábbačiekčanfestii go futsalráidočiekčan álgá sotnabeaivvi.
Ruovttučiekčamat
Futsal-čiekčamat leat Báktehárjjis, Guovdageainnus, sotnabeaivvi skábmamánu 12. beaivvi. Vuosttaš čiekčan lea dii. 13:s, ja nubbi dii. 17:s. Ávju ja Áltá deaivvadeaba dii. 15:s.