– Dárbu sámi dearvvašvuođadivššárii
Váhnemat vásihit unohisvuođaid dearvvašvuođasuorggi deaivvadeamis, ja danin áŋgiruššá eadneolmmoš Berit Merete Nystad Eskonsipo oččodit sámi dearvvašvuođadivššára Romssa gávpogii.
Dearvvašvuođaguoski áššiid lea álkimus gaskkustit eatnigillii, ja danin livččii sámi mánáide ja nuoraide dehálaš oažžut sámegiel dearvvašvuođabálvalusaid, oaivvildit Romssa sámi váhnemat. Eadneolmmoš Berit Merete Nystad Eskonsipo dáhtošii suohkana bálkáhit sámi dearvvašvuođadivššára.
– Sámi dearvvašvuođadivššárii lea stuora dárbu ja sutnje livččii eanet go doarvái bargu Romssas. Son sáhtašii vuostái váldit smávva mánáid, bargat sámeluohkáid mánáiguin Báhpajávrri skuvllas ja deaivvadit sámi nuoraiguin Tvibit deaivvadanbáikkis, lohká son.
Unohisvuođat
Váhnen Berit Merete Nystad Eskonsipo áŋgiruššá maŋŋel go Sámi váhnenfierpmádat celkkii «Váibmogiella» raportta gulaskuddamis ahte livččii dárbu sámi dearvvašvuođadivššárbálvalussii. Skuvlamánáide lea oainnat hástaleaddji ságastallat dearvvašvuođadivššáriin dárogillii ja váhnemat fas vásihit unohisvuođaid dearvvašvuođabálvalusa deaivvademiin.
– Lea hui váivi vuolgit dárogielat dearvvašvuođadivššára lusa ovdamearkka dihte iskat sámegielat mánáid giela. Mánnái ii leat lunddolaš vástidit dárogillii ja dalle šaddá váhnen dulkan. Dát dieđusge váikkuha giellaiskkadeami bohtosiidda ja muhtin dearvvašvuođabargit sáhttet váhnemiid sivahallagoahtit go eai leat mánáide oahpahan dárogiela. Dá lea hui váidalahtti ja mun dieđán ahte olu váhnemat vásihit unohisvuođaid go mánát sámástit go deaivvadit dearvvašvuođabargiiguin, čilge son.
Oadjebasvuohta
Eai leat dušše váhnemat geat oaivvildit ahte sámegiel dearvvašvuođabálvalusaide livččii dárbu Romssa gávpogis.
– Mu nieiddas lea sámegielat bátnedoavttir, ja dáinna leat hui duhtavaččat. Unnavieljaš, geas lea dárogielat bátnedoavttir, láve dadjat ahte sus galggašii maid sámegielat bátnedoavttir nu go oappás. Go mánát ožžot sámegiel dearvvašvuođabálvalusaid, de leat sii eanet oadjebasat, dadjá Eskonsipo.
Beasašii válljet
Son ii leat vel gulahallan Romssa suohkaniin, muhto dadjá ahte lea jurddašallan man láhkai sáhtášii lágidit sámi dearvvašvuođadivššohaga.
– Romssa gávpotguovddáža dearvvašvuođastašuvnnas lea ovddasvástádus fállat dearvvašvuođadivššárfálaldaga sámeluohká mánáide, ja dohko livččii vejolašvuohta virgádit sámegielat dearvvašvuođadivššára. Mun dieđán ahte dáppe gávdno sámegielat dearvvašvuođadivššár, muhto son lea áibbas eará barggus, muitala Eskonsipo.
Jus Romssa suohkan ii nagot ollašuhttit dan fálaldaga, de árvala váhnen ahte hástalusa galggašii eará láhkai čoavdit.
– Mun lean gullan ahte suoh- kanis ii leat ruhta dán doibmii, muhto dalle galggašedje váhnemat juoba beassat diehtit geat sámi dearvvašvuođabargit leat ja gos sin gávdná vai sis oččošii dearvvašvuođabálvalusaid, loahpaha Berit Merete Nystad Ekonsipo.