BOVDEN Erna Solberga ja Siv Jensena Mázii
Máze skuvlla váhnemat bovdejedje suohkannjunnošiid čoahkkimii gullan dihte Máze skuvlla boahtteáiggi birra. Sin mielas ii lean gal vuogas go ráđđeolmmái bivddii sin váldit oktavuođa stádaministariin ja ruhtadanministariin, muhto dál leat goit sudno maid bovden.
Máze skuvlla váhnemat bovdejedje suohkannjunnošiid čoahkkimii gullan dihte Máze skuvlla boahtteáiggi birra. Sin mielas ii lean gal vuogas go ráđđeolmmái bivddii sin váldit oktavuođa stádaministariin ja ruhtadanministariin, muhto dál leat goit sudno maid bovden.
Máze skuvllas ráhkkanit dál stuora váhnenčoahkkima doallat ovdal juovlamánu suohkanstivrra, maŋŋel go mediain lea boahtán ovdan ahte Máze skuvla sáhttá heaittihuvvot. Suohkana ráđđeolmmái ja sátnejođiheaddji leaba goappašagat dan geažuhan mediain. Sátnejođiheaddji Johan Vasara dajai Ávvirii ahte nu šaddá jus suohkan máŋgii massá 6 miljovdnasaš guovllupolitihkalaš ruhtadoarjaga. Nu lea ge dán jagi árvaluvvon ráđđehusa stádabušeahtas.
Čilge rollaid
Ná vástidii ráđđeolmmái Kent Valio Máze váhnenlávdegoddái: «… Mus ii leat mihkkege maid sáhtášin diekkár čoahkkimis dadjat dahje lohpidit. In leat mun mii mearridan. Maŋŋel go bušeahtta lea mearriduvvo, de sáhtán muitalit mii lea mearriduvvon. Dat lea mu rolla. Dat geat sáhtášeigga vástidit leaba Erna Solberg ja Siv Jensen. Soai dat mearrideaba suohkaniid ruhtadili …»
Unohastá vástádusa
Máze skuvlla váhnemiid bargolávdegotti jođiheaddji Sara Ellen Anne Buljo Eirra mielas lea ráđđeolbmá vástádus sidjiide dego fámostallangoansta ja orru bilkideame sin.
– Min mielas ii leat mange veara go nie unohasat vástida, ahte mii galgat váldit njuolga oktavuođa Erna Solbergain ja Siv Jenseniin. Mu mielas lei sáhttit čábbábut vástidit. Dego mii eat ipmirdivčče mii lea su rolla, dadjá son.
Ávvirii ii áiggo Kent Valio kommenteret ášši. Son čujuha baicca suohkanláhkii, ráđđeolbmá rolla birra.
Čuvvo ávžžuhusa
Muhto váhnemat čuvvo goitge ráđđeolbmá ávžžuhusa, ja leat dál bovden stádaministara Erna Solberga ja ruhtadanministara Siv Jensena maid dán čoahkkimii Máze gillái. Reivves čállet ahte suohkan dodjala ovddasvástádusa ráđđehussii, ja sin mielas orrot suohkannjunnošat áigume heaittihit Máze gili.
– Juo, ovttaládje lea maid buorre go juo nie čálii, go dál lea ášši mannan stádaministara dássái, dadjá Buljo Eira ja joatká:
– Dát sáhka lea šaddan noađđin midjiide Mázes, sihke mánáide ja rávisolbmuide, ja mii dárbbašit dieđuid. Eat dušše dohkket ahte min skuvlla áitet, dadjá Buljo Eira.
Vasara boahtá
Sátnejođiheaddji Johan Vasara duođašta Ávvirii son boahtá Mázii dán čoahkkimii.
– Áinnas searvvan maid dan bovdehussii ministariid oažžut Mázii, muitalit gokko galggašii suohkan čuohppat go guhtta miljovnna galgá seastit. Dain soitet miellagiddevaš evttohusat. Muhto jus duođalaččat vástidan, de ii leat Máze skuvlla heaittiheapmi áigumuš mis. Dat lea namuhuvvon oktan vejolašvuohtan, go ráđđeolbmá bargu lea muitalit vejolašvuođaid. Mii oaidnit ahte skuvlaheaittiheapmi lea dan mađe stuora ášši, ahte berre leat maŋemus maid oba árvvoštallá ge, dadjá Vasara.
Suddjet mánáid
Bušeahttaárvalus ii leat vel gárvvis, muhto Vasara lohká addán signálaid ráđđeolbmái ahte čuohppamis galgá suddjet mánáid, nuoraid, boarrásiid ja buhcciid fálaldagaid.
– Lea vehá váttis lohkat go in leat oaidnán bušeahttaárvalusa, muhto leat stuora evttohusat, ja 2-3 miljovnna čuhppo sihke dearvvašvuođa ja skuvlaovttadagas, ja de lea stuora láigošiehtadus Les-viesus gos dollet suohkanstivračoahkkimiid – maid fertet heaittihit dahje hálbbidit.
– Movt du mielas orru go Máze váhnemat dovdet suohkanis atnet fámostallangoansttaid?
– Dien gal ferte ráđđeolmmái ieš vástidit movt ja maid lea čállán, muhto mun ipmirdan sihke váhnemiid balu, ja ráđđeolbmá gean lea boares bággu ovddidit bušeahta mii lea balánssas. Dál leat suohkanis bátnegáskki ohcame makkár goluid sáhttet vuolidit ja seammás suddjet dieid joavkkuid maid namuhin. Stádaministaris ja ruhtadanministaris eat ožžon gal kommentára dán áššái.