Sámeluohkát čalmmustahtte sámiid 100 jagi ávvudeami
Báhpajávrri skuvlla sámeluohkát čalmmustahttet sámiid 100 jagi ávvudeami. Teáhterčájálmasa bokte oahpahit gehččiide sápmelaččaid historjjá.
Dán skuvlajagi leat Báhpajávrri sámeluohkát oahpahallan sápmelaččaid historjjá. «Čuoiggadit čuođi jagi čađa» teáhterčájálmasa bokte galget oainnat gaskkustit dán viidáseappot sihke sámi mánáidgárdemánáide, iežaset skuvlla ohppiide, váhnemiidda ja eará berošteddjiide Romssa gávpogis. 11-jahkásaš Risten Wikman mielas leamaš ávkkálaš bargat prošeavttain.
– Mun lean oahppan hui olu sámi historjjá birra ja mo dat lei ovdalaš áigge. Lean maiddái oahppan neaktit ja lávlut ođđa lávlagiid, dadjá son.
Gealdagasas
Beannot vahkku leat sámeluohkát hárjehallan čájálmassii beaivválaččat. Mannan duorastaga lei vuosttaš čájálmas. Ovdal go geahččit bohte, de ledje 6. ja 7. luohkálaččat gealdagasas.
– Šaddá hui somá ja gelddolaš čájehit bihttá, mii leat hui olu hárjehallan, lohká Mia Eline Kemi Jensen (12).
Ávvu čájálmas
2017 lea sápmelaččaid ávvujahki, leat vássán 100 jagi dan rájes go sápmelaččat čoahkkanedje vuosttaš riikkačoahkkimii Troanddimii. Sámeluohkáid čájálmas lea oassin Tråante 100 jagi ávvudeamis ja ruhtaduvvo Sámedikkis. – Dát čájálmas lea sápmelaččaid birra ja muitala mo ovdal lei. Mis lea
hui olu Álttá-stuimmiid birra, muitala Ánne Márjá Baal (12). Son neaktá journalistan ja muitala seamma ságaid sihke 1917:s ja 2017:s.
– Juo, dat galgá čájehit ahte Sámis leat sullii seamma áššit áigeguovdilat sihke dál ja dalle, mii bargat ain seamma diŋggaiguin, dadjá son.
Historjjálaš dáhpáhusat
Neaktima, lávluma, dánsuma ja turnema bokte čájehit mánát sápmelaččaid maŋimuš 100 jagi historjjá. Sii muitalit vuosttaš riikkačoahkkima, dáruiduhttima, Álttá-stuimmiid ja Sámedikki ásaheami birra.
– Mun lean hirbmat olu his-
torjjá oahppan, ovdal in diehtán mii Golle-mázes lea dáhpáhuvvan, dadjá Amund Lode (11) gii nevttii birasministara guhte mázelaččaide muitalii ahte plánejedje gili dulvadit.
Mánát nektet sihke politihkkáriid, vuosttildeddjiid, politiijaid, gonagasaid ja internáhtamánáid. Sii loahpahit bihtáset dálá áiggiin ja čájehit mo sápmelaččat ellet dál.
– Áigi lea rievdan. Dál mis lea Sámediggi ja dáppe Romssas mis lea sámeluohká. Mii beassat oahppat sámegiela skuvllas, ja dat lea hui buorre, dadjá Mia Kristine Nystad Eskonsipo (12).
Čuojaheaddji
Sámeluohkáin leat masá 40 oahp- pi, ja sin searvvis gávdnojit olu čeahpes mánát. Mathias Skum (10) čuojaha olu piáno astoáiggis, ja dat bođii buorrin teáhtermáilmmis. Son čuojaha buot bihttá šuoŋaide musihka.
– Mu mielas manai hui bures čuojahit čájálmasas, dat manai buorebut go hárjehallamiin. Mun čuojahan piáno juohke beaivvi ja álgen deattašit smávva keyboardaža jo 2-jáhkásažžan. Mus lea stuora beroštupmi čuojaheapmái danin go áhčči liiko musihkkii, lohká Mathias.
Duhtavaš bagadalli
Neavttár, dramatihkar, filbmadahkki ja girječálli Sara Margrethe Oskal leamaš skuvlaohppiid bagadallin, son lea maiddái čállán mánusa veahkkin.
– Leamaš hui somá bargat sámeluohkáiguin ja háliidan rámidit oahpaheddjiid geain lea dáhttu čađahit dákkár prošeavttaid. Mu mielas manai bures čájálmasain. Dá lea buorre vuohki mánáide oahpahit sihke historjjá ja teáhterbargguid, lohká son.
Gáibideaddji
Bagadalli muitala ahte teáhter lea gáibideaddji dáidda ja ahte mánáin ferte gierdevašvuohta hárjehaladettiin.
– Mun lean duhtavaš ja lea somá oaidnit ahte mánáin lea mokta. Dat addá munnje hui olu, lohká Oskal.
Báhpajávrri sámeluohkáid oahppit leat hárjánan lávdemannit, sii lávejit jámma doallat konsearttaid ja leat guovddážis olu sámi doaluin Romssas.
– Diehttelasat lea ovdamunnin go mánáin lea hárjánupmi ovdalaččas. Dás oaidnit ahte mánáin lea olu čehppodat maid eat leat háhkan dán áigodagas go mii leat bargan. Teáhterlávddis leat ožžon vejolašvuođa čájehit maid máhttet, loahpaha Sara Margrethe Oskal.