Fylkkamánni veahkeha Kárášjoga šaddat «kvalitehtagieldan»
Gielddastivrračoahkkimii ledje fylkkamánni bealis boahtán čuvgehit daid iešguđet hástalusaid mat Kárášjoga gielddas leat. Fylkkamánni bealis oaivvildit ahte dál ii leat dilli sivahallat nubbi nuppi, muhto baicce geahččat ovddasguvlui. Dál áigot ovttasráđiid dahkat Kárášjoga «kvalitehtagieldan».
Hástalusat ja váttisvuođat eai váilo gielddas, dál lea áigi bargagoahtit ovttas ja geahččat ovddasguvlui, dajai Fylkkamánni Ingvild Aleksandersen gielddastivrra čoahkkimis duorastaga Kárášjogas.
– Mii leat gos leat. Mii fertet bargat ovttas dego okta gielddastivra ja fáhtet ja čoavdit daid váttisvuođat mat mis leat. Dat mii lea leamaš, ferte orrut, dál mii fertet ráhkadit buori plána, mo mii sáhttit čoavdit daid váttisvuođaid, lohká Aleksandersen.
«Prošeakta kvalitehtagielda»
Fylkamánnis lea bearráigeahččan ovddasvástádus, ja sin bargu lea fáktet ahte ássit ožžot daid fálaldagaid masa sis lea gáibádus lága vuođul. Duorastaga oahpásmahtii Fylkamánni ovttas gielddain prošeavtta maid gohčodii «prošeakta kvalitehtagielda», go jurdda lea dagahit Kárášjoga gieldda buorre gieldan, vai ássit ožžot daid fálaldagaid maidda sis lea gáibádus.
– Mii beroštat Finnmárkkus ja maiddái Kárášjoga gielddas. Mii áigut ovttas Kárášjoga gielddastivrrain buoridit daid váttisvuođaid ja maid vuoruhit, muitala Aleksandersen.
Fylkkamánnis lea jáhkku
Aleksandersen jáhkká ahte Kárášjohka šaddá nu gohčoduvvon kvalitehtagielda, muhto oaivvilda ahte Kárášjoga gielddas leat stuorra váttisvuođat ja šaddet bargat garrasit olahit ulbmila.
– Mun jáhkán jus gielda bargá ovttas, sihke opposišuvdna ja posišuvdna, ja šaddet ovttaoaivilii mii galgá vuoruhuvvot ovddasguvlui, de nagoda gielda ovddasguvlui šaddat kvalitehta gieldan, mii addá ássiide buori fálaldagaid buot surggiin. Dan eat sáhte gal nu jođánit čoavdit, muhto ovttasbargu lea čoavddasátni, lohká Aleksandersen.
Fylkkamánni vuorjašuvvon
Fylkkamánni lea vuorjašuvvan go Kárášjogas leat olu hástalusat, hálddahuslaš jođiheaddjivirggiin, ja leat jođihan váttisvuođat. Sii ballet gielddas leat siskkáldas váttisvuođat bearráigeahčus, ja oidnet hui olu hástalusaid dearvvašvuođasuorggis. Fylkkamánnis leat vuorjašuvvon ássiid rivttiid ektui, ja maiddái oaidnán man váttis lea virgádit fágabargiid erenomážit dearvvašvuođasuorgái.
– Mii háliidat dahkat Kárášjoga geasuheaddji gieldan, sihke bargan ja ássan ektui. Mii áigut veahkehit din oaidnit váttisvuođaid, mii áigut veahkehit ovdánahttit ja oažžut johtui buoret siskkáldas bearráigeahččama, logai Aleksandersen gielddastivrii.
Gielda jearai veahki fylkkamánnis
Biepmobearráigeahčču lea gáibidan gieldda molsut buot boares čáhcebohcciid ja kloáhkkabohcciid, ja teknihkalaš ossodaga Torgrim Kemi lea rehkenastán dát šaddá máksit sullii 212 miljovnna ruvnnu. Gielddastivrrapolitihkkárat ledje bovden Fylkkamánni Kárášjohkii go oidne sii dárbbašit veahki čoavdit, erenomážit dan váttis ekonomalaš dili.
– Mii finaimet fylkkamánni luhtte giđđat, ja fylkkamánni muitala dieđusge mo sii oidnet min hástalusaid. Mun dalle smihtten, ahte dat ii ábut ahte dušše mii diehtit daid hástalusaid birra. Dat lea olu buorebut jus bohtet deike gielddastivrii muitalit dan birra, vái šaddá oktasaš áddejupmi, čilge Somby.
Čoahkkimii duorastaga lei maiddái Kárášjoga hálddahus bovdejuvvon.
– Dat maid lei hui buorre go ráđđealmmái lei bovden olles hálddahusa gielddastivrii. Mun jáhkán dát šattai hui buorre čoahkkin, mun lean hui duhtavaš dáinna čoahkkimiin, lohká sátnejođiheaddji Svein Atle Somby.
Ovttasbargagohtet opposišuvnnain
Sátnejođiheaddji muitala dál lea áigi bargat ovttas opposišuvnnain.
– Jo mii fertet ovttasbargat sihke opposišuvnnain, posišuvnnain ja hálddahusain go dál lea maiddái fylkamánni veahkkin. Mii gal ovttas galgat nagodit dien čoavdit, dieđusge leat olu hástalusat máŋgga sajis, ja hirbmat olu, dan gullet sihkkarit. Mii fertet diehtit maid mii galgat vuoruhit, mii dat lea dat deháleamos, muitala Svein Atle Somby.
– Dat lea dehálaš ahte mii dál álgit ovddasguvlui geahččat, ja oktasaš áddejupmi lea boahtán min hástalusaide, oaivvilda Somby.
Guhká háliidan ovttas bargat
Guovddášbellodagaáirras Amund Peder Teigmo gullá opposišuvdnii. Son muitala iežaset guhká jo háliidan ovttas bargat.
– Diet gal leamaš min oaidnu ovtto, muhto politihkka lea nu ahte mis ii leat alo seamma vuoruheapmi nu go earáin. Dál orru ahte dat heajumusat min gielddas dárbbašit min fuomášumi, dadjá Teigmo.
Loga olles ášši min neahttasiiddus. tord@avvir.no