Goappaš dutkamušat čájehit heajos dili
Sihke Suomas ja Norggas lea sápmelaš doaimmashehttejuvvon olbmuin vel heajut dilli go muđui doaimmashehttejuvvon olbmuin, čájehit ođđaseamos dutkamušat.
Semináras Álttás almmuhedje duorastaga guokte raportta mat leat Lappi universitehta ja UIT Norgga árktalaš universitehta dutkamušat. Goappašagat duođaštit ahte sámi doaimmashehttejuvvon olbmuin sihke Suomas ja Norggas lea vearrát eallindilli go muđui doaimmashehttejuvvon olbmuin.
Váldobohtosat UIT dutkamušas čájehit ahte sápmelaččat geat gillájit dákkár váttuiguin givssiduvvojit vel eambbo go eará doaimmashehttejuvvon olbmot, sis lea heajut psyhkalaš dearvvašvuohta ja vásihit eambbo vealaheami.
Berre buoriduvvot
Dutki Hege Gjertsen lohká eiseválddiid berret buoridit sin dili máŋgga dáfus.
– Go lea sáhka das ahte sápmelaš doaibmahehttejuvvon olbmot gillájit eambbo psyhkalaš dearvvašvuođain, de lea bargun sihke fuomášit dákkár váttuid ja addit doarvái buori dikšofálaldaga dain suohkaniin gos sii orrot. De ferte doarvái maiddái kulturgelbbolašvuohta jus galgá addit doarvái buori veahki, ja dat ges guoská maid oahppoásahusaide, dadjá Gjertsen.
Nubbi UIT dutki Line Melbøe lasiha ahte suohkanat sáhtáše ovdamearkka dihte SANKS ásahusain searvat gelbbolašvuođa dáfus, ja dainna olahivčče juo guhkás.
– Čájehuvvo ahte SANKS nagodit addit divššu, ja máŋggas geaid leat jearahallan, lohket veahki leamaš buorren, dadjá Melbøe. Soai lohkaba maid skuvllaid rájes juo fertešii leat diđolašvuohta sin dillái, vai eastadivččii givssideami.
UIT duktan čájeha ge dán:
Sámi doaimmashehttejuvvon olbmuin lea heajut psyhkalaš dearvvašvuohta go muđui doaimmashehttejuvvon olbmuin.
50 proseantta sámiin leat dávjá hui váivvis (sii geat eai leat sámit: 35 proseantta), 48 proseantta váivašuvvet suhtuin (eai sámit: 21 proseantta), 46 proseantta leat balus (eai sámit: 18 proseantta). Dušše 62 proseantta sámiin leat duhtavaččat orrunbákkiin (eai sámit: 90 proseantta duhtavaččat).
42 proseantta leat vásihan fasttes sániid (sii geat eai leat sámit: 35 proseantta), 48 proseantta leat hárddahallan (eai sámit: 29 proseantta), 33 proseantta leat áitojuvvon veahkaválddiin (eai sámit: 11 proseantta), 19 proseantta vásihan veahkaválddi (eai sámit: 11 proseantta). Doaimmashehttejuvvon nuorat, boarrásat ja sámit doaimmashehttejuvvon olbmot gillájit eambbo oktovuođadovdduin go earát. 73 proseantta sámi olbmuin eai loga oažžut dárbbašlaš veahki (muđui lea 59 proseantta).
Čájehuvvo maid ahte bearaš lea dorvun sámiide. Measta duppaliid eambbo sámi doaimmashehttejuvvon olbmot go muđui ožžot veahki váhnemiin. Measta bealli deaivvada bearrašiin juohke beaivvi dahje vahkkosaččat.
Raporttas čállet ahte gudnehuhtti cealkámušat, áitimat ja veahkaválddálašvuohta ferte boahtit albmosii, maiddái riektevuogádagas.
UIT Norgga árktalaš universitehta lea iežaset guorahallamis jearahallan 93 olbmo gaskkal 16 ja 76 jagi geat orrot sámi giellalága hálddašanguovllus, ja goalmmádas oasis lea sámi duogáš. Dá lea vuosttaš dákkár iskkadeapmi Norggas masa doaimmashehttejuvvon olbmot ieža leat beassan vástidit, go ovdal leat guorahallan sin dili aivve earáid bokte.
Eai ane dehálažžan
Lappi universitehta dutki Liisa Hokkanen Suomas lea GES dutkan suoma sámiid doaimmashehttejuvvon olbmuid dili. Dán oassedutkamušas leat guorahallat vealaheami, sin ceavzinstrategiijaid ja vásáhusaid. Ovcci olbmo leat jearahallon oktiibuot 14 diimmu Dutkamuš duođašta ge ahte vealaheapmi dihtto skuvlalágádusas, barggus, olbmuid eallimis sihke searválaga earáiguin ja priváhta eallimis.
– Sii geat galggaše áimmahuššat buriid fálaldagaid eai ane lámisolbmuid sajádaga ja vuoigatvuođaid guoskevaš dieđu juohkima dehálažžan. Sii eai báljo váldo vuhtii sámepolitihkas dahje almmolaš ságastallamis, ja sin vuoigatvuohta oažžut bálvalusaid iežaset gillii dahje guovttegielat bálvalusaide, eai ollašuva, muitala Liisa Hokkanen.