BÁVČČAGAHTII čippi juste ovdalaš dehálaš gilvvu
– Vahát go olmmoš lea viimmat duostagoahtán njuikema bisuhit alla dásis, ja de fáhkka bávččaga. Dat mii dagaha bákčasa lea go njuike menddo bures, lohká Kárášjoga gánda.
Gaskavahku lei Norggameašttirgilvu njuikemis Holmenkollenis Oslos.
Elihta-njuikejeaddji Ole Mathis Sara Nedrejord lohká ahte dat livččii olles áigodaga buoremus gilvu, go dáppe leat buot buoremus njuikejeaddjit, ja doppe sáhttá čájehit ahte lea seamma dásis go sii. Dainna lágiin beasašii searvat stuorát gilvvuide. Muhto son gal vásihii hehttehusaid.
Hárjehallamis son njuikii beare guhkás ja bávččagahtii čippi, ja go seamma čippiin lea ovdal bártidan, de leat doaktárat ávžžuhan vuoiŋŋastit, ii ge searvat NM:I.
– Doaktárat eai ávžžut gal njuiket odne, muhto áiggun liekkadit odne, geahččaladdat veahá, ja oaidnit movt šaddá. Munnje livččii dat áigodaga buoremus gilvu. Jus B-riikajoavkkus njuike bures hárjehallamis, de oaidná hárjeheaddji dan, son gii mearrida rii- kajoavkku. Muhto mii geat eat leat B-riikajoavkkus fertet bures njuiket gilvvuin. Dál go buot buoremusat bohtet deike, ja mii beassat singuin gilvalit, de lea min vejolašvuohta čájehit ahte ceavzit ja ahte leat seamma buorit go sii, lohká Ole Mathis Sara Nedrejord.
Njuiken menddo bures
Ole Mathis lei Holmenkollenis go Ávvir háleštii suinna, ja sus livčče hui miella njuiket. Son lea ožžon dieđu ahte lea gal ieš guhte mearrida maid bargá, muhto doaktárat eai ávžžut.
– Ferten oaidnit, jus in oro luohttime čibbái, dalle ii leat dan veara. Jus orru gierdame dan, de gal searvvan. Lea hui váivi go ná gárttai, erenoamážit go lean ná buori vuoimmis. Dat lea dego stuora čorpma oažžut čoavjái, juste ovdal NM. Dat mii lea nu vahát lea go olmmoš lea viimmat álgán
duostat njuikema bisuhit alla dásis, ja fáhkka bávččaga, ja dat mii dagaha bákčasa lea go njuike menddo bures, lohká Ole Mathis Sara Nedrejord ja veahá bohkosa vel.
Ii hálit šat Norggas njuiket
Mánnodaga galgá ođđasit iskat čippi. Muhto ii sámi gánda gal dainna skurtnjat, son gal juo muitala makkár gilvvuide vel áigu searvat dan dálvvi. Son lohká ahte ii leat dan veara ahte dál njuike, ja dainna billista olles jagi ovdii. Son lea searvan Norgga cupa njuikemiidda, muhto dál ii loga áigut daid šat nu vuoruhit.
– Háliidan jođánit beassat olggos ja B-máilmmecupa njuiket, lávket dan guvlui ahte beasan ovddastit Norgga. In hálit šat dušše dáppe njuiket, lohká son. Norggas lea okta cupa njuikemis, mas leat 4 luohká, A-, B-, C,- ja elihtaluohkká. Elihtaluohkás, mas Nedrejord lea, leat buoremusat, ja sis lea vejolašvuohta ovddastit Norgga riikkaidgaskasaš cupain. Riikkaidgaskasaččat leat fas gol-
bma cupa, FIS, Continental ja World Cup, gos World Cupas leat buoremusat.
Vai stuora mihtuid galgá olahit, de áigu njuiket Norgga cupas Lillehammeris maŋit vahkkoloahpa, ja Stjørdalas, gos válljejit geat besset Continental cupii.
Máilmmi buoremusaid searvái
Álgoáigodat lei oalle lossat, muitala Ole Mathis Sara Nedrejord. Son lohká ahte leat aivve leamaš vuosteluohkát, ja dál guovtti maŋemus gilvvuin easka lea nagodan čájehit man buori dásis son lea.
Su mihttu lea loahpa loahpas beassat World Cupii ja lávket buoremusaid searvái.
– Sávvamis ovdánan bures vai lean lagabus máilmmi buoremusaid. Muhto dat lea hui váttis, Norggas leat hui buorit njuikejeaddjit. Sávvamis lihkostuvan dieinna plánain, lohká son.
Sámegieloahpaheaddji
Go daid stuora plánaid galgá ollašuhttit, de ferte son orrut Lillehammeris,
gos beassá hárjehallat ja leahkit dan birrasis gos earát maid doaimmahit seamma valáštallama. Ole Mathis lea joatkkaskuvlla vázzán gávpogis. Dál son eanas hárjehallá, muhto vai birge ekonomalaččat, de bargá son maid sámegieloahpaheaddjin mánáidskuvllas ja sámegielat assisteantan mánáidgárddis.
Lohká guđa jagis, go lea orron Lillehammeris, de lea dan measta juo váldán ruoktun.
– Dieđusge váillahan bearraša ja ustibiid ruovttus, muhto dáppe lea dat biras ja olbmát. Geasseáigge láven oalle guhká ruovttus, čakčat finan ealgabivddus ja go mearkut, giđđat geahččalan fitnat davvin. Muhto veahá gal váillahan ruovttu, lohká Ole Mathis, gii buot návccaid bidjá dasa ahte galggašii lihkostuvvat valáštallamis.
Maŋŋil čájehuvvui ahte gaskavahku njuiken maŋiduvvui, nu ii dárbbašan Nedrejord mearridit galgá go njuiket vai ii.