– Lea hui buorre jus sáhttá leat veahkkin earáide
Dán jagáš Lhbt-olbmot sávvaba ahte sudno bálkkašupmi sáhtášii veahkkin earáide. Sudno mielas lea dá stuora lávki ovddasguvlui sámi homofiillaide.
– Ean lean duostan illudit ja vuordit dán bálkkašumi, go ledje nu olu dovddus olbmot nominerejuvvon. Čielgasit čájeha ahte lea áigi homofiila sámiid árgabeaivvi ja dili loktet našuvnnalaččat, lohká Mikkel Eskil Mikkelsen Gaygalla bálkkašumi birra.
Dán jagáš Lhbt-olbmot
Mikkel Eskil Mikkelsen ja Runar Myrnes Balto leaba vuosttaš rabas homofiila sámediggeáirasat. Dan dihtii leigga nammaduvvon vuoitit, ja maiddái vuittiiga «Dán jagáš Lhbt-olmmoš» bálkkašumi GayGallas, mannan vahkkoloahpa.
– Lean giitevaš, go maiddái dán sálas, ja dán stuora bonju birrasis, lea maid sadji midjiide sápmelaččaide, logai Mikkelsen giitinsártnis.
Myrnes Balto giittii buohkaid geat sudno ovdalis leat gállán luotta, ja logai ahte háliida juogadit bálkkašumi buot sámi homofiillaiguin. Sihke singuin geat leat rahpasat, ja singuin geat eai vel leat.
Earát gállán luotta
Sudno mielas lea bálkkašumis eanemus symbolalaš deaddu. Soai atniba bálkkašumi duođaštussan ahte riikka Lhbt-servodat maiddái fátmmasta sámi homofiillaid, ja dan lohkaba hui mávssolažžan.
– Leat olusat geat leat bargan buori barggu sámiid gaskkas, ja dat lea leamaš dehálaš. Dat lea láhččán dili, ja lea buorre bargu mii lea addán bohtosiid, lohká Mikkelsen.
Runar Myrnes Balto sávvá ahte dát bálkkašupmi sáhttá leat ávkin viidásit sámi homofiillaid barggus.
Sávvá ávkin earáide
Son muitala ahte sutnje ii lean lossat rahpasit homofiliija birra, go vuos rahpasii. Su olbmát ja bearaš válde dán ođđasa bures vuostá, ja dohkkehedje su.
Dat mii sutnje lei lossat, lei dat áigi ovdal go rahpasii, ja dat ballu mii lei. Son balai ahte olbmot eai dohkket dan, ja lei ballan mo šaddá.
Maiddái lei dakkár ballu go jurddašii galgá go medias leat rabas. Goappaš oasit manne bures, muhto vásse olu jagit ovdal go Runar duosttai dan.
– Dat manai maid bures, ja dan dáfus ii lean nu lossat, go vuos lean beassan badjel dan balu mii mus lei, leahkit rabas, lohká son.
– Jus dát bálkkašupmi muitala maide, de muitala ahte olbmot sáhttet geahččat ja oaidnit ahte ii leat nu váralaš. Lea hui buorre jus lea veahkkin dan dáfus. Dat lea ge oassin manne lean rabas, ja manne lean váldán dan almmolaš rolla. Mii dárbbašit eambbo rabas ovdagovaid almmolaš digaštallamis, lohká Runar Myrnes Balto.
– Juohke olmmoš dárbbaša gullevašvuođa
Sutnje lea stuora gudnin oažžut dán bálkkašumi, go čájeha ahte lea buktán buori go lea rahpasit muitalan gii son lea.
Mikkel Eskil Mikkelsen maid jáhkká ahte bálkkašupmi sáhttá buorrin sámi homofiillaide.
– Juohke olmmoš dárbbaša gullevašvuođa almmolaš servodagas, ahte olbmo identitehta speadjalastojuvvo almmolaš Norggas. Danne jáhkán ahte dát buktá buori, go dat šaddá fáddán, ja šaddá earáide álkit hupmat homofiliija birra, lohká Mikkelsen.
Hábmegohtet homopolitihka
Sámediggepresideantta Aili Keskitalo mielas dát bálkkašupmi bođii hui heivvolaš áiggis.
– Mii leat mannan áigodaga geahččalan loktet oidnosii sámi bonjuid dili. Mii leat lágidan seminára dan birra, ja geahččalan dan bidjat oassin muđui min plánenbarggus. Dál áiggošeimmet ráhkadit politihkalaš vuođđodokumeantta, homo-politihka hábmet Sámediggái. Dien dáfus lea fuomášuhttin, maid bálkkašupmi addá, movttiidahttán min viidásit bargat áššiin.
Son lohká ahte lea dehálaš Sámediggái čájehit ahte sámi álbmotválljen orgána dohkkeha buot seksualitehtaid. Keskitalo namuha ahte Sámediggi lea earret eará Sápmi Pride lágidemiid dorjon, ja ahte leat levgen pride-leavggain homobeaivvi.
– Mii han diehtit ahte ii leat álo leamaš álki leat earáláganin Sámis, lohká Keskitalo.