Jáhkká kulturruđaid jávkat hálddahusaide
Sámi filbmabiras ii loga sáhttit buvttadit stuorebuš filmmaid go ruhtadeapmi lea váilevaš. Filbmabagadalli Nils Gaup jáhkká kulturruđaid jávkat hálddahusaid doaimmaheapmái.
Filbmabuvttadeaddji Nils Gaup, gii lea bargan stuora filbmabuvttademiiguin sihke Norggas ja olgoriikkas, lohká leat heittogin go ruhtadeapmi váilu Sámi filbmabuvttademiide.
– Galggaše ráhkaduvvot eanet sámi filmmat, go leat dušše moadde juohke logát jagis mat buvttaduvvojit. Mii dárbbašit eambbo filmmaid, muđuid jávohuvvá sámi kultuvra, dadjá son.
Imaštallá gosa jávká
Áidna vuohki ealáskahttit kultuvrra lea ahte juolluduvvo eanet ruhta dan bargui, seammás girjebuvttademiide, filbmabuvttademiide, musihkkii ja nu ain, oaivvilda Niillas.
Dáid ruđaid hálddaša earret eará Sámediggi.
– Mun jáhkán ahte visot ruhta manná hálddahussii. Lea šállošahtti go lea nu unnán ruhta buvttademiide vaikko stáhta addá ollu ruđa sámi kultuvrii, deattuha Gaup ja imaštallá gosa dat ruhta manná.
– Vaikko stáhta addá ollu ruđa sámi kultuvrii, de in ipmir manne nie stuora dássehisvuohta lea, dadjá son.
– Lea gággama duohken oažžut ruhtadeami
Internašunála sámi filbmainstituhta (ISFI) direktevra Anne Lájlá Utsi doarju Nils Gaup moaitámušaid, vaikko lea maid várrogas moaitit ISFI ruhtadeaddji.
– Ii leat ii ollenge doarvái ruhta buvttadit eanet tv-ráidduid ja filmmaid. Mihttu livčče oažžut 30 miljovnna ruvnno, vai sáhttit lasihit buvttademiid. Mii váillahit dan ruhtadeami ja oaidnit dan dárbbu, lohká direktevra.
Ii goassege doarvái dehálažžan
ISFI direktevra čilge ahte lea gággama duohken oažžut doarjagiid ja ahte lea beare unnán ruhtadeapmi.
– Mun jáhkán buot sámi ásahusain lea beare unnán ruhtadeapmi ja eatnasat leat jur dan nalde ahte birgejit. Min vásáhus lea ahte vaikko ISFI lea ovdánan olu, de goitge lea gággama duohken oažžut sadjái ruhtadeami bargguide, lohká ISFI direktevra ja lasiha:
– Našunála ruhtadeami ektui orru leamen nu ahte Sámi doaimmat eai sáhte goassege šaddat doarvái dehálažžan stuora ruhtademiide, ja nu sámi servodaga ovdáneapmi bázahallá, lohká Utsi.
Ii loga hálddahusa badjelmeare stuorisin
Sámediggeráđđelahttu Henrik Olsen mieđiha ahte lea unnán friddjaruhta iešguđet kulturdoaimmaide ja prošeavttaide, muhto ii loga hálddahusa leat beare stuorisin Sámedikkis.
– Lea unnit ruhta filbmabuvtta- deapmái ja teáhterii ollislaččat. Ii ge leat badjelmeare stuora hálddahus mii galgá earret eará gieđahallat ohcamušaid. Oassin min doaimmas lea jođihit politihka ja fágaovdánahttima, dadjá Olsen.
Son deattuha ahte stuora oassi sin bušeahtas manná bistevaš ásahusaide, ja ISFI lea maid okta dain ásahusain mii oažžu njuolggodoarjaga.
– Min ovddasvástádus lea fágalaččat čuovvulit institušuvnnaid barggu, ja mii sávvat eanemus lági juolludeami kultuvrii, lohká Olsen.
Grandii doaivva
Sámediggeráđđelahttu duvdila vehá ovddasvástádusa kulturdepartementii.
– Mis lea jáhkku maid kulturministarii, Trine Schei Grandii, ahte son boahtá addit eanet fuomášumi sámi beroštumiide, ja mis lea doaivva ahte juolludeapmi maid lassána, lohká Olsen. Sámedikki bealis lea dás ovddosguvlui mihttu nannet filbmabirrasa.
– Mii nannet veahkkin ISFI filbmabargguid prošeaktadoarjagiiguin. Min mihttu lea ollislaččat bargat politihkalaččat filbmabirrasa ovddas, ja háliidit láhčit geainnu Sámedikki ovddas, mas leat mihtut ja ambišuvnnat filbmabuvttademiide.
Movt sámi kultuvra vurkejuvvo
Henrik Olsen háliidivčče ahte našunála aktevrrat maid váldet eanet ovddasvástádusa sámi filmmaide. Čakčii almmuhuvvo guorahallanbargu dan birra.
– Sierra lávdegoddi lea geahčadan movt sámi kultuvrras váldet vára. Ja geahčaduvvo movt Norgga servodat váldá vára sámi kultuvrras. Dat lea hui unnán, lohká Sámediggeráđđelahttu Olsen.