Heađušteamit mielde bilideame jávrriid

Ságat čállá ahte Finnmárkku Fylkkamánni seniorráđđeaddi, Harald Muladal, oaivvilda jávrrit Finnmárkkus fertejit ollu garraseappot bivdojuvvot firpmiiguin vai eai billahuva. Dat lea ge oahpes máhttu olbmuin, ahte jus beare unnán bivdá jávrriin, de lasket guolit nu ollu ahte guolit eai stuoro šat. Dakkár jávrriid lávejit ge dáččat dadjat «duhát vieljažiid jávrin», go guolit leat nu unni go veajehat. Muladal lea ge vuorjašuvvan go olbmot dán áigge bivdet unnán firpmiiguin. Go jávrriid unnán bivdá, de šaddet nu ollu guolit jávrái ahte dat eai šat nagot stuorrut. Liikká dat unna guolážat gođđet ja unna guolážat aivve lassánit. Boađus das lea ahte dakkár billahuvvan jávrriin leat aivve unna ja váibbat guolážat main lea šovkes cuohpi. Dákkár jávrrit leat ollu Finnmárkkus, ja ollu dát billahuvvan jávrrit livčče buorit guollejávrrit jus olbmot daid divššoše albma láhkai.

Sáhttá jorgalit dan gažaldahkan, ahte manne olbmot bivdet beare unnán jávrriid? Dat dáidá leat kombinašuvdna das go eanas olbmot dán áigge leat fástabargguin, nu ahte eai astta vahkkoviissaid geavahit áiggi gurput bivdosiid ja guliid vulos bajás. Dan dihte eai bivdojuvvo ge doarvái bures jávrrit, mat leat veahá guhkkelis luottaid. Dasa dieđus lea maid sivalažžan biraseiseválddit, go leat nu garrasit gáržžidan meahccevuodjimiid Finnmárkkus. Dán áigge lea measta veadjemeahttun oažžut lobi vuodjit jávrái bivdin dihte, go dan oaivvildit biraseiseválddit lustoáiggedoaibman. Dat lea mielde váikkuheame jávrriid bilideame, go olbmot eai beasa doalvut mohtorfievrruiguin firpmiid, sujiid ja fatnasiid jávrriide. Danne fertejit eiseválddit vuosttamužžan geahččat leat go ieža mohtorjohtolatlágain váikkuhan jávrriid billahuvvamiid. Ii sáhte goit vuordit, ahte olbmot galget nagodit lávkaselggiin dikšut jávrriid.

Orro maid hui ártet go Finnmárkku Fylkkamánni bealis dadjá áššedovdi, ahte dápmotjávrriid ferte várrogasat bivdit. Dan olis lea ge dehálaš fuomášuhttit, ahte ollu rávdojávrriid leat dápmohat bilidan. Namalassii ahte dápmohat leat vuoitigoahtán jávrriin gos ovdal ledje aivve rávddut, ja muhtun jávrriin leat oalát loaktán rávdduid. Dá lea bealli maid lea dehálaš dutkat, ahte manne ná lea geavvan ollu jávrriin. Das lea duođaid ballu ahte dápmohat áiggi mielde loktet buot rávdduid jávrriin, mat ovdal leat leamaš rávdojávrrit. Jáhkkit baicce ollu jávrriin leat hedjonan rávddut, go dápmohat leat laskan beare haga. Duostat measta čuoččuhit ahte muhtun čázádagain ferte gurret dápmohiid, vai rávddut fas šaddet jávrriin gos dápmohat leat stuorra eanetlogus.

Danne fertejit eiseválddit vuosttamužžan geahččat leat go ieža mohtorjohtolatlágain váikkuhan jávrriid billahuvvamiid.