Šiltejit almmolaš visttiid sámegillii
Loabát suohkanis lea mannan njozet šiltet sámegillii. Masá logi jagi maŋŋel go suohkan šattai oassin sámegielaid hálddašanguovllus leat plánegoahtán šiltet almmolaš visttiid sámegillii. Evttohusat leat sáddejuvvon gulaskuddamii.
Maŋŋel go Loabát suohkana sámepolitihkalaš lávdegotti jođiheaddji Ludvik Ingebrigtsen fuomášii sosiála mediain ahte báikkálaččat ohcaledje sámegiel šilttaid eanet almmolaš visttiin, de mearridii son bargagoahtit dáinna.
– Dál lea sámepolitihkalaš lávdegoddi sádden evttohusaid gulaskuddamii, ja dieđán ahte leat jo ožžon muhtin ráje vástádusaid. Buohkain lea vejolašvuohta váikkuhit ja muitalit maid oaivvildit evttohusaid birra, lohká Ingebrigtsen.
Loabát suohkan pláne earret eará šiltet sámegillii mánáidgárddis, skuvllas, valáštallanviesus ja boarrásiidsiiddas.
Ii leat vuoruhuvvon
Loabát suohkan šattai sámegielaid hálddašanguovlun ovcci jagi áigi ja dat geatnegahttá suohkana earret eará šiltet sámegillii.
– Dáppe leat muhtin almmolaš visttiin sámegiel šilttat, muhto eai buot visttit gal leat vuoruhuvvon suohkana bealis. Loabágis lea muđui ge šilten mannan hui hihtásit, golle viehka olu jagit ovdal go báikenamat ge šiltejuvvojedje sámegillii. Dál fertet dán vuoruhit go láhka geatnegahttá sámegielaid hálddašanguovllus ovddidit sámegiela, ja dan galgat earret eará šiltema bokte dahkat. Dien dáfus lea áibbas lunddolaš ahte šiltet almmolaš visttiid sámegillii, dadjá Ingebrigtsen.
Ráfálaš
Muhtin báikkiin ja gávpogiin buollájit garra digáštallamat go šaddá sáhka sámegiel šilttain. Sámepolitihkalaš lávdegotti jođiheaddji muitala ahte Loabágis gal besset sámegiel šilttat ráfis.
– In leat vel vásihan ahte muhtin suhttá nu garrasit ahte ii divtte sámegiel šilttaid ráfis. Dáppe eai vuosttil olbmot šiltema nu go olu eará báikkiin. Dieđusge eai doarjjo buohkat šiltema, muhto nu han lea miehtá ja dán lahkai lea servodat huksejuvvon, lohká Ludvik Ingebrigtsen.
Son muitala ahte sámegiela ovdáneapmi ii leat dat buot buoremus sin suohkanis, muhto son sávvá dán jorgalit.
– Mánáidgárddis lea beanta buorre dilli, muhto skuvllas ii leat doarvái buorre fálaldat. Mii sávvat ahte suohkanstivra mearrida hukset ođđa oahpahusguovddáža go dat livččii ovddidit sámegiela dáppe. Leat guhká dainna bargan ja doaivumis gieđahallojuvvo ášši ovdal bušeahtta almmuheami, lohká son.
Illusáhka
Iinná ja Biras Sámiid searvvi jođiheaddji ja sámediggeáirras Runar Myrnes Balto illuda sakka go Loabát suohkan áigu šiltet almmolaš visttiid sámegillii.
– Munnje lea álo illusáhka gullat go suohkanat šiltejit sámegillii. Dat ovddida sámi giela ja servodaga, ja seammás addá dat sámiide dovddu ahte leat dohkkehuvvon báikkis. Lea hui buorre ja maiddái áibbas lunddolaš ahte Loabát váldá dán lávkki go gullet sámegielaid hálddašanguvlui. Mun in leat vel geahčadan evttohusaid, muhto gulan ahte eai leat jorgalan buot ásahusaid namaid sámegillii. Mus ii leat eanet dása dadjat go in dovdda duogáža evttohusaid, lohká son.
Sámepolitihkalaš lávdegotti jođiheaddji čilge ahte sin konsuleanta ii dáhtton jorgalit visttiid sierranamaid go balai jorgalusaid billistit álgonamamearkkašumi.