Alladási čiekčit Sámi nissonjoavkkus
Dál lea Sámi riikajoavku gárvvisin čohkkejuvvon ja leat gergosat vuolgit Davvi-kyprosii. Sámi duogáš ja hárjaneapmi bajit dásiin lei vuođđun go válljejedje buoremus nieiddaid.
FA Sápmi lea dál almmuhan geat leat váldon fárrui Sámi nissonjovkui, mii čiekčá Sámi ovddas Davvi-kyprosa vuostá Kyrenias skábmamánu logát beaivvi. Hárjeheaddji Elin Nicolaisen muitala sii leat dál čakčat bivdán árvalusaid geat heivešedje čiekčin ođđa nissonjovkui.
– Lei hástalus čohkkegoahtit joavkku, go ii gávdno makkárge listu dahje kartotehka mas oaidná sámi spábbačikčiid. Fertiimet álgit juogaládje kártet geat Davvi-norggas heivešedje jovkui, ja jearaimet Facebook bokte geat dasa heiveše. Oaččuimet ollu árvalusaid sihke čikčiin alddiineaset, hárjeheddjiin ja jođiheddjiin, muitala hárjeheaddji Nicolaisen.
Alla dásis buohkat
FA Sápmi lea dál čohkken joavkku mas lohket aivve alla dási čikčiid.
– Go lea riikajoavku, de lea sáhka njunuš falástallamis. Nieiddat fertejit čiekčan 11-joavkkuin, go vuosttaš deaivvadeapmi 11-čiekčamiin ii sáhte leat easkka riikajoavkkus. Nu ahte mis leat oalle máŋga hárjánan čiekči fárus, ja badjel bealli sis leat badjel 20 jagi boarrásat. Mu mielas lea hui buorre go nu guhká leat čiekčan, go dávjá han heitet go leat 17-18 jagi boarrásat. Dál leat dušše vihtta nieidda geat leat vuollel 20 jagi dán joavkkus, muitala Nicolaisen. Son lasiha ahte ahki lea maid ovdamunni, go sii galget guhkás mátkkoštit, ahte leat rávisolbmot. Dál mánu dás ovddos galget muhtin nieiddat riikajoavkkus heaittihit iežaset spábbačiekčanáigodaga dán vuoru. Nieiddat leat dál sihke Norgga bajimusráiddus, 1. divišuvnnas, Ruoŧa 1. divišuvnnas ja Allsvenskanis.
Buohkat sápmelaččat
Skánitlaš Elin Nicolaisen muitala sii bidje maid dehálaš gáibádussan ahte čiekčit lohket iežaset sápmelažžan, dahje goit ahte leat máttarváhnemiid rájes sámi sogalaččat.
– Ii oktage sis geaid mii leat dál válljen, leat šiitán iežaset leat sápmelažžan, baicca duođaštan sii leat, dadjá Nicolaisen. Son lasiha ahte diehtá ieš olu Fløya nieiddaid birra geat leat válljejuvvon, go lea leamaš sin hárjeheaddji.
Son lohká leat suohtasin go sullii bealli sis hupmet sámegiela. Nubbi bealli hupmá dieđusge dárogiela dahje ruoŧagiela.
– Lean hui duhtavaš go leat nagodan čohkket joavkku mas leat olu miellagiddevaš spábbačiekčit, geat háliidit ovddastit sámi identitehtaset. Áidna maid sáhttá moaitit, lea go eat leat ožžon fárrui nieiddaid Nuorta-finnmárkkus, dadjá son.
Deaivvadit vuohččan girdis
Muhto nieiddat eai beasa hárjehallat gal ovdal go vulget Davvikyprosii.
– Mis ii leat várri čohkket sin oktasaš hárjehallamii ovdal mátkki. Nu ahte joavku ii beasa deaivvadit ovdal go girdišiljus. Dat lea rievtti mielde veahá heittot, go livččii buorre olles jovkui jus sii oahpásnuvaše nubbi nubbái ovdal mátkki. Mis han leat oalle bieđgguid dat čiekčit, sihke Norgga ja Ruoŧa bealde. Muhto nie lea máilbmi, ja nie lea leamaš ovdal maid, váttisvuođaid haga, dadjá Nicolaisen.
Sámi riikajoavkku dievdojoavku láve maid seammaládje, eai sii ge leat álo beassan oaidnalit ja hárjehallat ovdal go vulget mátkái olgoriikii.
– Jáhkán diet gal manná bures, sis han lea seamma vuođđu mainna vulget. Leat buohkat olmmošeaddját ja hui rámis go besset sámi leavggain čiekčat báiddis, muitala Nicolaisen.