DIVRU baikit
Jus Guovdageainnu suohkana hálddahus oažžu nu go háliida, de šaddá divraseabbon hivssegis fitnat boahtte jagi rájes.
Juohke jagi galgá suohkanstivra meannudit makkár hattiid galget suohkana ássiin váldit iešguđetge bálvalusaid ovddas. Dán jagi lea maid suohkana hálddahus evttohan divadiid boahtte jahkái. Okta dain divadiin maid evttohit divrudit 34 proseantain lea hivssegastin. Artihkkalis lea beare sáhka ássanviesuid birra.
Divru
Suohkana hálddahus leat evttohan ođđa divathattiid čázis. Dat mielddisbuktá ahte čáhcediŋgojupmi, dat maid fásta máksá jahkái, dat hálbu 32 proseanttain, muhto čáhcegeavaheapmi divru fas.
– Mii leat heivehan hattiid nu ahte fásta oassi hálbu, go dat galgá gokčat goluid mat gusket min fásta goluide. Mii leat fas evttohan sirdit goluid geavaheami beallái, nu ahte sii geat olu čázi geavahit, dat dieđusge mákset eambbo. Go olu čázi geavaha, de ferte dat maid dieđusge boahtit olggos kloáhkkii, ja dat máksá maid eambbo, muitala Guovdageainnu suohkana teknihkalaš ovttadaga jođiheaddji, Sindre Murud.
Viessosturrodaga mielde rehkenastet
Guovdageainnu suohkanais rehkenastet kloáhka dan mielde man olu čázi geavaha viesus. Jus ii leat čáhcemihttidanrusttet, de sii stipulerejit čáhcegeavaheami viessosturrodaga mielde. Jus sis eai leat eará dieđut, de sis lea mearri ahte bidjet viesu sturrodahkan 140 njealjehasmehtera. Dan sii gerdot 1,1 ja dat muitalit galgá man olu lea čáhcegeavaheapmi. Čáhcegeavaheapmi divru njeljiin proseanttain, muhto dat seamma geavahuvvon čáhci galgá kloáhkkii, ja dat divru 34 proseanttain. Dat mielddisbuktá ahte de lea arvat divraseabbo hivssegastit go ovdal. (Geahča rehkebihtá eará sajis siiddus).
Vejolaš mihtidit čázi
Murud čilge ahte jus ovttasge lea viessu mii lea unnit, de lea vejolaš fitnat sin luhtte ja duođaštit viesu sturrodaga ja dakko bokte oažžut unnit árvvoštallon čáhcegeavaheami.
– Lea buot buoremus čáhcemihtidanrusttega ásahit. Máksá muhtun duháha, muhto dalle ii mávsse eambbo dan ovddas maid duođai geavaha. Jus akto lea viesus, dahje guovttis, dalle ii soaitte čáhcegeavaheapmi nu olu go máhkaš bearašolbmos. Nu ahte dat sáhttá gánnihit, muitala son.
Divru ahte divru
Guovdageainnu Dáloniidlisttu suohkanstivraáirras, Hans Isak Olsen, ii leat nu duhtavaš go su mielas divru ahte divru čáhcegeavaheapmi ja kloáhkka.
– Min listtu bealis leat mii juohke jagi cuiggodan dan go čáhci divru jagis jahkái. Mii leat jearran manin lea nu, ja vástádus lea ahte galgá gokčat dan golu mii suohkanis lea čázi ja kloáhka hoidet. Muhto dat han juohke jagi lea nu, ja mun in dieđe mii dat lea mii juohke jagi dahká ahte divrudit. Eai oro goassege joksame gokčat golu mii suohkanis lea čáhcegeavaheami oktavuođas, lohká son.
– Baika lea ruhta
Olsen lohká su bealis váilut ahte hálddahus buktá ovdan čielgasit mii dat lea mii lea máksán ja maid galget nagodit gokčat divadiiguin maid divrudit. Dasa son ii loga goassege ožžon vástádusa áibbas čielgasit.
– Orru leamen nu juo ahte baika lea ruhta, ja dat beare divru beassat hivssegastit, lohká son.
– Lean ožžon vástádusaid ahte ii galgga nu vuđolaččat geahččat daid goluid, muhto obbalaččat. Mun gal váillahan maid vuđolaš dieđuid, vai galggan ipmirdit manin galgá divrut jagis jahkái, lohká son vel loahpas. Golggotmánu 9. beaivvi galgá Guovdageainnu ovdagoddi gieđahallat evttohusaid, ja golggotmánu 18. beaivvi galgá suohkanstivra vel loahpalaččat mearridit áššis go lea suohkanstivračoahkkin.