Guovdageaidnu ii árpmit Nordlysa
Guovdageaidnu sáhttá dagahit nu ahte goappašat Sis-finnmárkku joavkkut čikčet viđat divišuvnnas boahtte jagi.
Jus Guovdageaidnu váldá čuoggá Nordlys vuostá, de čuovvula Nordlys Guovdageainnu vulos viđat divišuvdnii.
– Statihkalaččat lea unna vejolašvuohta ahte golbma joavkku háliidit bajás viđat divišuvnnas, nu ahte mun jáhkán Nordlys bissu njealját divišuvnnas, muitala Guovdageainnu hárjeheaddji, Isak Ole Haetta.
Earenoamáš ja váttes dilli
Guovdageainnu hárjehallamis mánnodaga ledje 13 čiekči ja de leat vel čiekčit geat eai oro Guovdageainnus geat servet čiekčamiidda.
– Dán háve mis gal galget oalle ollu čiekčit gártat. Mun in leat čuvvon nu bures mielde Nordlysa, muhto orun dego vuohttán ahte mii ja sii leat oalle sullasaš dilis dál. Sii maid rahčet sullii seamma váttisvuođaiguin go mii. Dat ii leat álki dákkár unna báikkážiin, dadjá Haetta.
Livččii somá vuoitit
Guovdageaidnu ii leat časkán Nordlysa maŋemus njealji čiekčamis. Okta čiekčan lea šaddan dássálaga ja Nordlys lea vuoitán golbma.
– Dá lea dakkár čiekčan mii addá eambbo návccaid ja lea dakkár čiekčan mii lea dehálaš goappašat joavkkuide. Lea hui somá časkit Nordlysa, ja livččii ge somá vuoitit lávvordaga, dadjá Haetta.
Guovdageaidnu lea rahčan golbma-njeallje maŋemus jagi, go sis leat leamaš hui ollu dakkár čiekčit geat eai sáhte vuoruhit spábbačiekčama.
– Dat mii dán jagi lea dáhpáhuvvan gal ii leat ovtta čiekčama duohken jorgalit. Mis leat hui ollu nuorra čiekčit ja mun in jáhke ahte lea nu stuora roassu finadit viđat divišuvnnas hukseme joavkku, dadjá Haetta.
Loahpahit áigodaga
Guovdageainnus leat leamaš muhtumin hui unnán čiekčit ja eará háviid fas leat doarvái čiekčit. Joavkkus lea váilon stáđisvuohta. Sii leat maŋŋel luomu geavahan hui ollu nuorra čikčiid, 14- ja 15-jahkásaš čikčiid.
– Dál mii loahpahit áigodaga ja čoahkkanit ságastallat ja bidjat dakkár guhkit áiggi plána. Mii fertet hukset joavkku 13–16jahkásaččaid birra ja jurddašit guhkit áigái. Mis lea stuora váttisvuohta dat go eai leat 12-14 čiekči geaid birra sáhttit hukset joavkku. Dakkárat geat hárjehallet birra jagi ovttas. Jus livččii nu, de sáhtášeimmet geavahit sin, geat eai leat nu áŋgirat, dego lassi čiekčin. Mii leat geavahan nuorra čikčiid vai sii besset dovdat dási ja sis lea de vejolašvuohta gávnnahit lea go spábbačiekčan dakkár mainna háliidit joatkit, muitala Haetta. Guovdageainnu hárjeheaddji muitala ahte sis ii leat gal jurdda geahččalit suodjalit ovtta čuoggái ja nu geassit Nordlysa mielde viđat divišuvdnii.
– Mun in liiko dakkár spábbačiekčamii go joavku bissu maŋábealde ja suodjala ja vuordá ovtta vejolašvuođa. Dakkár čiekčanmálliin eai gal boađe bohtosat. Ii ábut ballat falleheamis, loahpaha Haetta.