Deaivvadit vuot Deanus
Dán vahkkoloahpa lágiduvvojit «Tana match´n» heaibungilvvut 11. geardde. Golmma riikka mánát ja nuorat servet.
«Tana match´n» lea čielga mearka ahte ođđa heaibunáigodat álgá. Dán vahkkoloahpa lágiduvvojit gilvvut 11. geardde.
– Dássážii leat 134 oasseváldi dieđihan iežaset heaibungilvvuide, muhto lea ain vejolašvuohta dieđihit heaibuid sihke odne ja ihttin, dadjá «Tana match´n» ovddasvástideaddji Frode Gundersen Ávvirii gaskavahkku.
Son muitala ahte dán jagi leat eanet oasseváldit go diibmá.
– Jahkásaččat lávejit sullii 100120 heaibu dieđihuvvot gilvvuide, muhto dattetge eai láve buohkat searvat. Diibmá ledje 91 oasseváldi, lohká Gundersen.
Golmma riikka heaibut
Heaibungilvvu oasseváldit bohtet Ruoššas, Armenias ja Norggas.
– Ruoššas bohtet eanemus oasseváldit, badjel 80 heaibu bohtet doppe. Lávejit boahtit oasseváldit Suomas ja Ruoŧas maiddái, muhto dássážii eai leat vel dieđihan. In dieđe manin, muhto soaitá danin go Deanu heaibunsearvvis leat maŋimuš áiggiid searvan unnán sin doaluide, árvvoštallá Frode Gundersen. Norgga bealde bohtet oasseváldit miehtá Finnmárkku ja maiddái Romssas.
Illudit
Deanu heaibunsearvvi bealis illudit sihke lágideaddjit, mánát ja nuorat vahkkolohppii.
– Mii gal dieđusge illudit heaibungilvvuide, ja muhtimat soitet veaháš ballat danin go deaivvadit vuohččan Ruošša beale heaibuiguin. Sii leat sávrrit, muhto jáhkán min heaibut maid sáhttet birget bures. Jáhkán Deanu heaibunsearvvi nieiddat sáhttet fasket máŋga golli gilvvuin, lohká Deanu heaibunsearvvi jođiheaddji Ulf Børre Hansen.
Son muitala ahte eai hárjehala nu garrasit ovdal «Tana match´n» gilvvuid.
– Dát heaibungilvvut lágiduvvo- jit áibbas árrat ođđa áigodagas, ja dalle eat bija earenoamáš návccaid hárjehallat daidda. Muhto heaibuide lea hui buorre álggahit heaibunáigodaga ja mii searvat olu gilvvuide ovddos guvlui. Mii sávvat ahte lihkostuvvat bures, ja dieđán ahte muhtin ráje min heaibuin lea hirbmat gelddolaš čuovvut, lohká Hansen.
Háliidit časkit Ruoššaid
Ovdal go «Tana match´n» álggahuvvo lávvardaga, de lágiduvvojit joavkoheaibumat.
– Dat mearkkaša ahte sihke Norga ja Ruošša čogget joavkku mas leat logi gándda ja guhtta nieidda. Sii galget de heaibut vuostálaga. Joavku mii lea vuoitán eanemus heaibumiid šaddá buore- mussan. Dát lágiduvvo goalmmát geardde ja Ruošša lea ovddit gilvvuid vuoitán. Dál sávvat ahte nagodit časkit Ruošša, dadjá heaibungilvvu ovddasvástideaddji Frode Gundersen.
kila@avvir.no