BADJEL MILJÁRDDA sámi ulbmiliidda
– Sámediggi beassá dál vuoruhit, muhto ii leat doarvái ruhta – Sámi Girječálliid Searvi illuda ICR: – Duhtavaš go doalahit doaimma Sámi museain leat stuorra vuordámušat Sámediggái Teáhteris ja joatkkaskuvllas illudit
Ráđđehus evttoha boahtte jagi stádabušeahtas juolludit badjelaš miljárdda ruvnnu sámi doaimmaide.
Ráđđehus evttoha boahtte jagi stádabušeahtas juolludit badjelaš miljárdda ruvnnu sámi doaimmaide. Sámi ulbmiliidda lassána ruhtadeapmi 3,78 proseanttain, muhto dá lea unnit lassáneapmi go diibmá.
Norgga eiseválddit eai leat goassege juolludan badjel miljárdda ruvnnu sámi ulbmiliidda. Oktiibuot árvala ráđđehus juolludit 1,031 miljárdda ruvnnu sámi ulbmiliidda 2019 stáhtabušeahtas. Sámediggi galgá hálddašit birrasii 497 miljovnna ruvnnu dáin ruđain.
Unnit lassáneapmi go diibmá
Sámi ulbmiliidda lassána ruhtadoarjja 37,5 miljovnna ruvnnuin, muhto dattetge lea lassáneapmi unnit go 2018 stáhtabušeahtas.
Proseantarehket čájeha oainnat ahte sámi ulbmiliid bušeahtta goargŋu 3,78 proseanttain, dán jagi lei lassáneapmi 4,65 proseantta. Sámedikki oassi lassána 2,28 proseanttain ja eará sámi ulbmiliid oassi ges 2,2 proseanttain. Haddegoargŋun muđui lea 2,7 proseantta.
Bušeahttavuoiti
Ráđđehus dáhttu nannet sámi filbmabuvttadeami ja árvala juolludit lagabui 5,8 miljovnna ruvnnu Riikkaidgaskasaš Filbmainstituhttii. Ruhtadeapmi lassána 12 proseanttain ja dát dagaha sámi filmmaid bušeahttavuoitin.
Sámegiel vuođđooahpahussii maid lassána ruhtadeapmi. Dása juolludit 5,48 proseantta eanet go 2018:s. Oktiibuot evttoha ráđđehus juolludit 71 miljovnna ruvnnu sámegiel vuođđooahpahussii boahtte jagi, ruhta galgá geavahuvvot vuođđoskuvlla ja joatkkaskuvlla sámegiel oahpaheapmái. Dát poasta galgá maiddái ruhtadit sámegiel oahpaheddjiid joatkkaoahpu.
Smávva rievdadusat
Gieldda- ja ođasdepartemeanttas eai árval muđui stuora rievdadusaid boahtte jagi stáhtabušeahtas. Sii háliidit juolludit 7,2 miljovnna ruvnnu UIT Norgga árktalaš universitehtii jođihit Divvun nammasaš gielladárkkistanprográmma. Sámi allaskuvla oažžu ges 5,2 miljovnna ruvnnu Sámi statistihka fágalaš analysajoavkku ja Sámi ofelaš-ortnega jođiheapmái. Goappašat ásahusat oažžuba 2,4 proseantta lasáhusa.
Stipeandaortnet sámi oahpaheddjiid ja ovdaskuvlaoahpaheddjiid várás geahpiduvvo 14 proseanttain. Dat ii mearkkaš dattetge ahte ođđa studeanttat eai oaččo 50.000 ruvnnu maŋŋel go leat čađahan oahpuset. Ráđđehus árvala čuohppat dán bušeahta danin go eai leat nu olu studeanttat dáid surggiid go álggos leat navdán.