Bušeahtta addá unnán ovdánahttinvejolašvuođaid
2019 šaddá boahtte jagi stádabušeahttaevttohusa mielde dat jahki go doarjja sámi ulbmiliidda lea badjel 1 miljárdda ruvnno. Oktiibuot árvala ráđđehus juolludit 1,031 miljárdda ruvnnu sámi ulbmiliidda. Sámi ulbmiliidda lassána ruhtadoarjja 37,5 miljovnna ruvnnuin, mii mearkkaša ahte ruhtadeapmi lassána 3,78 proseanttain. Dat lea unnit lassáneapmi go diibmá, dalle goarkŋui ruhtadeapmi 4,65 proseanttain. Sámediggi galgá hálddašit birrasii 500 miljovnna dáin ruđain.
Nu go juohke jagi, de leat muhtumat duđavaččat ja earát eai fas nu duđavaččat stádabušeahttaevttohusain. Dán jagi stuora vuoiti lea eahpitkeahttá Saemien Sijte. Ráđđehus evttoha juolludit 6 miljovnna ruvnno álggahit Saemien Sijte vistehuksemii. Badjelaš 30 jagi lea searvi Saemien Sijte bargan ásahit ođđa Mátta-sámi musea ja kulturguovddáža Mátta-sámi báikái Snoasai.
Vaikko Sámi Našunálateáhter Beaivvážii ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlii ii juolluduvvon mihkke stádabušeahtas dál, de leat ásahusaid ovddasteaddjit duđavaččat go leat namuhuvvon stádabušeahta teakstaoasis. Dainna signalisere ráđđehus ahte dát huksenprošeakta lea sin plánain, vaikko ii leat daddjon goas dasa juolluduvvo ruhta.
Muđui eai leat boahtte jagi stádabušeahttaevttohusas nu stuora rievdadeamit. Bušeahtta lea sullii nu mo lea leamašan maŋemus jagiid. Ovtta ládje sáhttá lohkat ahte dat lea bušeahttaevttohus mii čavgadit doalaha sámi servodaga dan dásis go dál lea. Dat ii atte daid stuora vejolašvuođaid ovdánahttit sámi servodaga ja bidjat johtui ođđa doaimmaid.
2019 rájes ásahuvvo ođđa bušeahttaortnet mas juolludeamit Sámediggái čohkkejuvvojit ovtta postii stádabušeahtas. Dát galgá addit Sámediggái stuorát vejolašvuođa ieža vuoruhit ruhtageavaheami. Dasa dieđusge leat čadnon vuordámušat ja šaddá miellagiddevaš oaidnit makkár váikkuhanvejolašvuohta Sámedikkis lea ja mo vuoruhit. Muhto go lea unnán čanakeahtes ruhta mii juolluduvvo, de duohtavuođas ii leat nu olu ruhta maid Sámediggi beassá ieš vuoruhit. Stuora oassi juolludeamis manná doaimmaide mat leat juo jođus, ja báhcet vel smávva ruđat maid alde politihkalaš nákkut de dáidet šaddat, go Sámedikki boahtte jagi bušeahtta galgá mearriduvvot.
...dat lea bušeahttaevttohus mii čavgadit doalaha sámi servodaga dan dásis go dál lea