– Sámediggi beassá dál vuoruhit, muhto ii leat doarvái ruhta
– Ii leat dan mađe stuorra lasáhus ahte addá saji vuoruhit dahje gokčat daid dárbbuid maid oaivvildat mis leat. Dieđusge mii eat beasa vuoruhit ođđa doaimmaid. Lea sullii seamma lasáhus jahkásaččat. Sámediggi oažžu justa dan mađe ahte nagoda fuolahit iežas bargguid, lohká Henrik Olsen.
Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen lohká ahte Sámediggi duohtavuođas livččii dárbbašan 190 miljovnna ruvnno lasáhusa jus lei galgat nagodit gokčat dárbbuid, muhto dan eai leat ollenge ožžon.
Ráđđehus evttoha juolludit 497,1 miljovnna Sámediggái 2019 stáhtabušeahtas, mii mearkkaša ahte lea birrasii 11 miljovnna kruvnna lasáhus diimmáža ektui, dahje 2,6 proseantta lassáneapmi jagi 2018 ektui. Dain loguin eai leat merkejuvvon juolludeamit mielde.
Ii dudavaš
Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen ii loga gal iežas nu duđavažžan, ja čujuha ahte lea veahá unnit go haddegoargŋun, 2,7 proseantta, mii lea vuođđun dán jagi stáhtabušeahtas.
– Mis dárbbašat mealgat eanet juolludeami jus galgat nagodit gokčat dárbbuid. Mii oažžut dál veaháš unnit go haddegoargŋun lea. Sivvan dasa sáhttá leat byråkratiija heaittihanrefoarbma. Lean dieđusge duđavaš go Saemien Sitje lea beassan stáhtabušehttii ja ráđđehus ain vuoruha giela, muhto muđuid ii leat dat stuorra lasáhus Sámediggái, lohká Henrik Olsen.
Son lohká ahte obbalohkái, go váldá mielde merkejuvvon ruđaid, de lea sullii 18 miljovnna ruvnno lasáhus Sámediggái.
Sámediggi beassá ieš vuoruhit
Ráđđehus ja Sámediggi leat soahpan ahte 2019 rájes ásahuvvo ođđa bušeahttaortnet mas jahkásaš juolludeamit Sámediggái álgojurdaga vuođul čohkkejuvvojit ovtta postii stáhtabušeahtas.
Ođđa ortnet addá Sámediggái stuorát doaibmanvejolašvuođa ieš vuoruhit ekonomalaš váikkuhangaskaomiid iešguđetlágan doaibmabijuid hárrái.
– Ođđa ortnet dagaha ahte mii beassat vuoruhit ieža áššiid main oaidnit leat stuorra ruđalaš hástalusat, dadjá Henrik Olsen.
Eai šatta stuorra rievdadusat sámediggebušeahtas
Son ii loga vel geargan sámediggebušeahtain, ja Sámediggeráđi lea ain bargamin bušeahtain.
– Mii leat dál geahččamin iežamet bušeahta, muhto stuorra oassi min juolludeamis manná njuolgga sámi ásahusaide. Eai šatta stuorra rievdadusat dán jagi sámediggebušeahtas. Mis lea dieđusge ollu hástalusat ja háliidat vuoruhit giela ja museaid, lohká Olsen.
inga@avvir.no