Ovttasbargagoahtán jo teáhteriin
Vaikko Sámi Našunálateáhter Beaivvážii ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlii ii juolluduvvon mihkke Stádabušeahtas dál, de leat jo álggahan ovttasbarggu.
Geassemánu 22. beaivvi almmuhii Ráđđehus ahte Sámi Našunálateáhter Beaivváš ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla galget seamma vistái, ja ahte Statsbygg oažžu bargun čielggadit ášši viidáseappot.
Dat lei stuora illun sihke teáhterhovdii ja joatkkaskuvlla rektorii.
Stádabušeahtta mii mánnodaga almmuhuvvui, lei duođaštussan ahte bargu lea jođus ja ahte leat rievttes geainnu alde, go doppe čállo:
«Statsbygg lea Kulturdepartemeantta ja Máhttodepartemeantta gohččuma mielde guorahallan dan molssaeavttu ahte Beaivváš Sámi Našunálateáhter ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla Guovdageainnus ožžot oktasaš lanjaid. Ráđđehus mearridii geassemánus 2018 atnit vuođđunis seamma lanjaid čovdosa iežas viidásat barggus gávnnadettiinis ođđa lanjaid teáhterii ja skuvlii. Kulturdepartemeanta ja Máhttodepartemeanta áigot álggahit oktasaš vistti ovdaprošeavtta čielggadanmuttu.»
Ovttasbargu lea sajáiduvvan
Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla rektor, Ellen Inga O. Haetta lea hui duhtavaš.
– Go guokte stuora ásahusa galgá ovttastit, de mii diđiimet ahte dán jagi ii boađe stádabušehttii. Dat mii lea hui buorre, lea ahte die dat lea geaidnu, de dat ovttaládje čatná.
Beaivváš ii beasa šat guhká leat visttis gos dál lea sis divohat, mii dagaha ahte sii báhcet visti haga. Dasa muitala Haetta iežaset gávdnan čovdosa.
– Mii leat dál juo ovttasbargagoahtán Beaivvážiin. Dat bohtet min skuvlii miessemánu 1. beaivvi rájes ja álget dáppe ráhkadit kulissaid ja goarrut lávdebiktasiid. Mii leat mearridan, Beaivváš ja mii, ahte mii álggahit ovttasbarggu dál juo. Ovttasbargu lea sajáiduvvan.
Eai lean vuordámušat
Sámi Našunálateáhtera hoavddas, Rolf Degerlundas, eaige lean vuordámušat ođđa stádabušehttii, muhto lea ilus go sii namuhuvvo das.
– Mis eai lean makkárge vuordámušat ahte midjiide galggai juolluduvvot mihkke dán jagi. Dat mii midjiide lei dehálaš lei ahte min namuhit ja ahte spábba lea jorragoahtán teáhterii ja skuvlii. Ráđđehus lea bidjan spáppa johtui, mii leat namuhuvvon stádabušeahtas ja Statsbygg lea bargagoahtán prošekteremiin, dat lea hui buorre, dadjá Degerlund Ávvirii.
Vaikko stádabušehttii eai lean vuordámušat, de leat Statsbyggii dál vuordámušat.
– Vuorddán ahte visti lea válmmas 2020 čavčča, dat lea mu mihttu. Vuordit dál dušše oažžut duođaštuvvot man guhkes áiggi dát váldá, go galggašii muttát áiggis válbmanit. Jus logiid jagiid galget ádjánit, de gal ii leat ávki.