Sámi museain leat stuorra vuordámušat Sámediggái
Sámi museat doivot dili buorránit, dál go ráđđehus sádde buot ruđaid sámi museaide Sámedikki bokte.
Várdobáiki kulturossodaga beaivválaš jođiheaddji Kjersti Myrnes Balto lohká iežas vuordit Sámedikki oažžut eambbo ruđaid vai sáhttá áimmahuššat sámi museaid.
– Vuorddán ahte Sámediggi geavaha eambbo ruđaid ja čuovvola museaáššiid buorebut. Mii diehtit Sámedikkis lea dušše okta áššemeannudeaddjevirgi mas ii leat olles áigi. Mii vuordit dan buorránit. Muhto jus Sámediggi ii oaččo eambbo ruđaid, de ferte Sámediggi ieš vuoruhit. Bealistan vuorddán ahte Sámediggi vuoruha giela ovddabeale musea, erenoamážit go Sámediggi ja departemeanta leat ráhkadan Váibmogiela prošeavtta, lohká Kjersti Myrnes Balto.
Lohká son vuordá ahte Sámediggi čuovvola sámi museaide buorebut go lea ožžon olles museahálddašeami.
Sus leat maid vuordámusat Sámediggái ruhtadit Bååstede ja dustet sámi museaid dárbbu.
Muitala Várdobáikkis leat olu dárbbut, nu go vuorkái ja vuođđočájáhusa ceggemii.
Lohká sii dál leat divvumin Várdobáikki viesu.
Ii leat ruhta časkit feastta
Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen lohká Sámediggi lea vuoruhan museaid bušeahtas máŋga jagi.
– Dál oaččuimet aiddo ráđđehusa bušeahttaevttohusa ja oaidnit das ii lean olu ruđas sáhka. Go geassá eret hadde- ja bálkkálassáneami, de ii šatta áktánas feasta dás, jus nu sáhtán dadjat. Mii diehtit bures makkár hástalusaiguin min museat rahčet, lohká Henrik Olsen.
Ráđđehus lea Sámediggái juolludan 3,8 proseantta eambbo, muhto go váldá eret dan mii lea juolludan Plassjii go dál lea beassan sámegiela hálddašanguvlui, ja geassá eret dan 1,1 miljovnna kruvnna mii lea juolluduvvon eamiálbmotgielaid čalmmástuhttimii, de lea diimmá ektui lassánan bušeahtta 2,6 proseanttain, mii lea 11 milljovnna kruvnna.
– Jus geassit eret hadde- ja bálkágoargŋuma, de lea uhcit ruhta go diibmá maid mii sáhttit juolldit museaide. Diibmá juolludeimmet 38,2 miljovnna kruvnna sámi museaide, dán jagi šaddá binná eanebut. Mii doaivut mii nagodat loktet muhtin áššiid museasuorggis, lohká Henrik Olsen ja lohká dehálamos lea go Saemien Sijte beassá dál huksegoahtit ja dan son illuda.
Golbma sámi vuorkká
Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen lohká dássážii lea Árran – julevsámi guovddáš ja Ä´vv Skoltesamisk musea Njávdámis leat ođđa vuorkkát ja sáhttet váldit vuostá vuorká-dávviriid Bååstede prošeavtta oktavuođas.
– De leat velá diet eará sámi museat ja das váilu olu, ferte buot vuorkkáid ođasmahttit. Muhto dán vuoru eat nákce dan dahkat, lohká Henrik Olsen.
Čilge dan ahte go Sámediggi oažžu buot ruđaid ovtta sajis, de lea álkit vuoruhit iešguđet ulbmiliid. Muhto jus galget nagodit loktet sámi museaid riikkadássái, de ferte stáhta lasihit juolludemiid.
– Lea min bargu jáhkkihit ráđđehusa ahte min sámi museain leat stuorra hástalusat ja mii dárbbašat dasa ruđaid. Min sávaldat lei dieđusge ahte galggaimet nagodit luvvet ruđa Bååstede prošektii, loahpaha Sámedikki ráđđelahttu Henrik Olsen
Vuordá eambbo doaibmaruđaid
Saemien Sijte oaččui mannan bearjadaga guhtta milljovnna kruvnna álggahit ođđa musea huksema.
– Dál go oaččuimet stáhtabušeahtas ruđaid álggahit huksema, de lea Sámediggi lohpidan ahte mii galgat oažžut eambbo doaibmaruđaid dassážii go ođđa museaviessu lea gárvvis. Dál šaddá olu bargu gárvet ođđa vuođđočájáhusa ja maiddái čiŋahit viesu siste, maid mii fertet bargat, lohká Saemien Sijte direktevra Birgitta Fossum.
Son lohká iežas doaivut ja jáhkit ahte Sámediggi čuovvola museaid ja áimmahuššá buot dárbbuid maid sámi museain leat.
– Sámediggi dievasčoahkkin lohpidii moadde jagi dás ovdalis ahte mii oažžut juohke jagi golbma musea dassážii go ođđa musea gárvána. Sávan sii dan čuovvolit, lohká Saemien Sijte direktevra Birgitta Fossum.
Dárbu lasihit juolludemiid
Saemien Sijte direktevra čilge ahte vaikko lea hadde- ja bálkágoargŋun, de leat sámi musain stuorra dárbbut. Lohká museat leat guhkit áiggi dieđihan ahte lea dárbu lasihit juolludemiid.
– Sávan sii čuovvolit dan. In leat nagodan lohkat stáhtabušeahtas oažžu go Sámediggi lasi ruđaid. Muhto jus leš nu mo áddejin, de ii šatta olus dárbbuid ektui, lohká Fossum.
Su mielas lea hui gelddolaš oaidnit mo Sámediggi juohká ruđaid museaide. Lohká go ožžot ođđa vuorkká, de sáhttet maid váldit vuostá buot vuorká-dávviriid mat sáddejuvvojit Bååstede prošeavtta bokte ruovttoluotta.
– In oainne Bååstede stáhtabušeahtas, muhto doaivvun ruhtadili luovvanit dál, lohká Saemien Sijte direktevra Birgitta Fossum.
astrid@avvir.no