ASFÁLTARAVDA DAGAHII ahte son massii vuodjinkoarta
«Ipmirdat go ahte don livččet sáhttán dagahit jápminlihkohisvuođa», dadje politiijat sutnje ja válde sus eret biilavuodjinkoartta. Dál gáibida son vuodjinkoartta ruovttoluotta, go oaivvilda son ii leat mieleavttus dagahan biilalihkohisvuođa.
«Ipmirdat go ahte don livččet sáhttán dagahit jápminlihkohisvuođa», dadje politiijat ja válde sus eret biilavuodjinkoartta. Dál son gáibida vuodjinkoartta ruovttoluotta, go ii mieđit iežas mieleavttus dagahan biilalihkohisvuođa.
«Mieđihat go ahte mii váldit vuodjinkoartta dus?» «Dohkkehat go álkessáhku?» «Mieđihat go iežat ráŋggáštuvvot lága mielde?»
Die ledje gažaldagat maid Marlene Sarmiento Eriksen šattai vástidit go politiijat dutke su maŋŋel biilalihkohisvuođa Ássebávtti bajábeale, Kárášjogas, 2 miilla Guovdageainnu guvlui, mannan bearjadaga maŋŋel gaskabeaivvi.
– In mieleavttus
Marlene lea náitalan ja orru Šuoššjávrris. Sus lea bargu Kárášjogas. Guokte vahku ovdal lihkohisvuođa oaččui vuodjinkoartta biilii. Bearjadaga maŋŋel barggu son vuoddjái ruoktot Šuoššjávrái. Dan beaivvi álggii borgat ja borggai beaivvi. Son muitala ahte diehttelasat lei son nu várrogas ahte lei juo lonuhan dálvedeahkaid biilii.
Veahá dobbelaččas Ássebávtti lea luoddamohkki. Ovdal luoddamohki son oaidná biila boahtá ovddal, ja go lei muohta luotta alde de lohká son maid iežas unnidan leahtu. Muhto de fáhkka gáikkihii biilla doarrás, ja geavai nu ahte su biila dollii badjel luotta ja biila mii ovddal bođii vujii su biilla maŋŋegeahčái.
– Lei juoga mii dagahii ahte biila massii coavcci ja vulggii doarrás. Geahččalin njulget, muhto ii ávkkuhan ja beaškkeheimmet oktii. Lihkus manai bures olbmuiguin mat dan nuppi biillas ledje. Alddán mus ráhkái erttetdákti, muitala son, ja dolle iežas gilgga.
Bahádahkkin geahčestuvvon
Go Marlene isit, Alf Kristian Eriksen, gulai dan, de son vuoddjái vajot dohko. Go joavddai báikái, de lei ambulánsa joavdan juo, ja sii manne Kárášjohkii dearvvašvuođaguovddážii. Doppe gávnnahedje ahte lea erttetdákti ráhkan.
Politiiját maid riŋgejedje ja áigo dutkat Marlene, mii su mielas lei áibbas lunddolaš. Politiijat dieđihedje sudnuide ahte maŋŋonit, go leat veahkeheame biilla, mas ledje geassejuvllat, bajás ovtta luohká.
Go badjel njealje diimmu maŋŋel lihkohisvuođa politiijat viimmat dutke Marlene, dat lei heajos vásáhus sus. Son massii vuodjinkoartta, ja son lohká ieš ahte politiijat maid dego čuoččuhedje su bahádahkkin, go jerre dohkkeha go son sáhku, ja mieđiha go son iežas ráŋggáštuvvot.
– Mun geahčestuvvon bahádahkkin, ja suorganin go orro dego čuoččuheame mu sivalažžan ja galgen maid vástidit mieđihan go ráŋggáštuvvot bahádahkkin, muitala son.
– Go vel dajai nubbi politiija munnje ahte ipmirdan go ahte livččen sáhttit dagahit jápminlihkohisvuođa, dat čuozai munnje hui garrasit, ja dovden mu leat geahčestan bahádahkkin dál, muitala Marlene vuollegisjienain ja measta čirro.
Vuodjinkoartta alu asfáltaravda
Go soai heajos mielain vuoddjáiga fas Šuoššjávrái, de lei juo diibmu badjel logi eahkes. Go bođiiga lihkohisvuođabáikái, de soai oaidniba ahte biilagádjunfitnodat leat aitto ožžon sudno biilla bajás luddii. Alf Kristian manai hupmat gádjunbiilavuddjiin, gullan dihtii manin ná guhká leat ádjánan. Maid son de gulai, dagahii ahte son álggii veahá geahčadit lihkohisvuođabáikki.
– Gádjunbiilavuoddji muitalii ahte son lea vuos šaddan guorbmebiilla veahkehit, mii lei darvánan asfáltaravdii luoddaravddas. Guorbmebiilla ovdajuvllat eai nagodan gorgŋet fas luotta ala, go lei nu alla asfáltaravda. De mun gal álgen eambbo geahčadit báikki, muitala son.
Alf Kristian de fuomáša ahte lea issoras alla luoddaceahkki asfáltaravddas, nu allat ahte ii guorbmebiila ge šat beassan bajás go ovdajuvllat eai gorgŋe asfáltta ala. Son mihtidii ja oinnii ahte lea vuodjinkoarta alu asfáltaravda.
– De mun jerren eamidis ahte lei go sirdilan luoddaravdii ovdal go ribahii biilla doarrás. Nu son logai iežas dahkan, go lei dakkár stuorit biila (doaim.meark: Mercedes Sprinter) mii bođii ovddal, ja son unnidii leahtu ja fertii de veahá sirdilit ravdii. Dalle vulggii biila doarrás ja maid dagahii lihkohisvuođa, muitala Alf Kristian, ja Marlene nivkkuha siivvožit.
– Suhtten
Alf Kristian, gii ieš lea leamaš muohtačorgenbiilavuoddji, lohká son reagerii go daid ođđa dieđuid oaččui. Son muitala ahte soai leaba gáibidan vuodjinkoartta ruovttoluotta fas, ja ahte Stáhta geaidnodoaimmahat váldá siva go diktet luottas váralaš asfáltaravdda nu ii leat merkejuvvon ge.
– Mun suhtten go oidnen dan luotta. Go dan beaivvi lei muohttán beaivvi, ja asfáltaravda han ii dovdon muohttaga vuolde ovdal go biilajuvla manai badjel ravdda ja dagahii ahte biila vulggii doarrás ja šattai biilalihkohisvuohta. Dát ii leat mu eamida sivva, muhto lihkohisvuohta mii geavai heajos luotta geažil, ja livččii vaikke geainna sáhttán geavvat. Oaččut jurddašit go lea nu alla asfáltaravda gos guorbmebiila ii beasa bajás. Dat muitala visot munnje goit gal. Lihkus manai dán háve dan mađe bures, lohká son.
– Mun suhtten maid go muitájin ahte politiijat leat veahkehan muhtun biilavuoddji, gii geassejuvllaiguin ii beasa luohká bajás. Almmá jur dasa goit maid ledje reakšuvnnat, lohká son.
– Dán áššis gáibidetne moai ahte vuodjinkoarta addo fas ruovttoluotta mu eamidii, ja ahte stáhta geaidnodoaimmahat váldá ovddasvástádusa, lohká son.
Vuojedettiin darvánii
Leavnnja biilagádjunfitnodat Aronsen Transport og bilberging, ja sin bargi John Erik Aronsen, lei gii gesii Marlene biilla bajás luddii. Son muitala go son lei geassime biilla bajás, de bođii guorbmebiila. Guorbmebiila šattai garvilit su, go lei geassime biilla bajás. Dat garvileapmi dagahii ahte juvla manai olggobeallái asfáltaravdda, ja ii ge šat nagodan gorgŋet luddii.
– Lei hui alla asfáltaravda dakko, nu allat ahte mun šadden veahkehit guorbmebiilla bajás luotta ala. Dat lei oalle alla asfáltaravda, ja ii mu muittus ge lean merkejuvvon dakko luottas ahte lea váralaš alla asfáltaravda, duođašta son.
Fertejit iskat ášši
Ávvir lei oktavuođas Finnmárkku politiijaguovlluin, muhto doppe fertejit iskat ášši, ja ii boahtán makkárge vástádus ovdal go Ávvir deaddiluvvui. Stáhtageaidnodoaimmahaga Finnmárkku Doaibma- ja divodan hoavda, Torvald Tretteskog, ii ge lean oažžumis ságaide ovdal go Ávvir deaddiluvvui.