Rohtte Máze luođi GUDNEJAHTTIN DIHTII Álttá ákšunisttaid
– Lea vuosttaš luohti maid ieš muittán juoigan, go ledjen uhci. In ádden ovdal rávis olmmožin maid sánit mearkkašit, ja duogáža luohttái, lohká Stjernekamp-gilvaleaddji Ella Marie Isaksen.
– Sánit gusket Álttá akšuvnna áššái ja háliidan dan bokte gudnejahttit Álttá akšunisttaid, go leat dahkan dehálaš barggu, ja dan dihtii lea maid Sámediggi sajáiduvvan ja sámi rievttit leat maid boahtán, čilge Ella Marie Haetta Isaksen.
Ihttin (lávvardaga) lea gávccát háve go deatnulaš Ella Marie Haetta Isaksen lávke «Stjernekamp» lávdái. Dán háve galget gilvaleaddjit rohttet luođi ja lávlestit garrarohka. Ella Marie Haetta Isaksen lohká iežas illudan erenomáš luohte šáŋŋerii ja son áigu rohttet «Máze». Ella muitala duogáža manin justa dán luođi lea válljen, dat lea vuosttaš luohti maid muitá iežas juoigan mánnán.
Háliida muittuhit sámi historjjá
Son muitala iežas leat luonddugáhttejeaddji ja háliida muittuhit sámi historjjá.
– Háliidan muittuhit ahte eat leat ollen nu guhkás, leat ain lávkkit maid fertet vázzit. Luohti addá munnje inspirašuvnna, justa dál lea deháleamos dáistalit fámuid vuostá mat bahkkejit min báikkiide, lohká Ella ja čujuha Nussir áššái ja eará sisabahkkenáššiide sámi guovllus.
– Mii fertet dáistalit sámi rivttiid ovddas, lohká son.
Somá beassá čájehit maid máhttá
Son lohká hirbmosit illudit lávvardahkii, juoigat lea juoidá maid lohká hálddašit.
– Mun dovddan juoigama, lea somá ja beasan čájehit maid máhtán, lohká Ella. Son lohká Johan Anders Baer lea su veahkehan gávdnat fas juoiganjiena ja lohká somá beassat deaivvadit beakkán árbevirolaš juigiin.
– Mun ledjen jo mearridan maid áiggun juoigat, nu šaddá hui somá ja gelddolaš, lohká Ella.
Ollen mihttu
Son muitala mihttomearri gilvvus lei beassat juoiganvahkkui.
– Mus leamašan hui buorre vahkku, lean máŋgga láhkai viehkan olles mátki, dainna mihttun ahte beassat juoigat dan sáddagis. Lei mu deháleamos mihttu, loahpaha Ella Marie Haetta Isaksen.
Luohti amas
Lávllačálli ja artista Ole Børud lea válljen Jon Henrik Fjällgren luođi «Father's Joik», Børud vásiha luođi váttisin muhto gelddolažžan.
– Nu go lea buvttadeames de galgat geahččalit iešguđet šuoŋaid ja luohti lea okta daiguin. Munnje lea luohti hui amas, muhto dasto šaddá maid hui gelddolaš geahččalit. Lean ádden ahte jiena bokte cealká maid áigu luđiin. Luođis lea erenomáš jietna, ii leat lávlla, nu lea mu mielas hui gáibidahtti hástalus maid válddán duođalaččat, lohká son.
Ole Børud muitala ožžon veahki go galggai válljet luođi, ja son lea ollislaččat árvvoštallan ahte «Father's Joik» lea dat heivvolaš luohti sutnje.
Okta favorihtta
Beakkán juoigi Johan Anders Baer lea maiddái dán jagi Stjernekamp luohtečeahppi. Son lea oahppan ja bagadan juohke gilvaleaddji oktii dán vahkus ja dál lea sin iežaset duohken vel ovdanbuktit luođi lávvardateahket.
– Šaddá hui gelddolaš gullat bohtosa. Mus lea okta favorihtta, muhto dieđusge in hálit almmuhit, son aŋkke attii munnje buori dovddu maid luohti mearkkaša, lohká Johan Anders Baer.
Ii nu árbevirolaš go lei vuordán
Son lohká luohteválljemat eai gula gal árbevirolaš luohtái.
– Luđiid maid leat válljen, sulastahttet lávlagiid dahje nu gohčoduvvon «vise». Eai leat nu árbevirolaš luođit go ledjen vuordán. Lea čeahpes artisttat ja barget buori barggu. Šaddá hui miellagiddevaš eahket, lohká Johan Anders Baer.
Dehálaš ahte luohti gullo
Johan Anders Baer ii eahpit ge ahte luođi lea dehálaš čalmmustahttit ja lea hui rámis go luohti lea šáŋŋeriin Stjernekampen gilvvus.
– Lea hui dehálaš ahte luohti oidno ja gullo, luohti ferte gullot. Lea somá go olbmot gillejit oahppat ja sávan dan ain bissut boahtte áiggis maiddái, dadjá son.