Dokumentára eváhkkoáiggi birra čuozai gehččiide
Ellen-astri Lundby dokumentára «Brennende minner» čájehuvvui Bergen Internationála Filbmafestiválas. Dokumentára eváhkkoáiggi birra čuozai doppe gehččiide.
– Mun háliidin ráhkadit «Brennende minner» go dan historjjá nuppi máilmmisoađis leat unnán muitalan, lohká filbmadahkki Ellen-astri Lundby.
Mannan vahkku oaččui son hui olu máhcahagaid iežas garra dokumentára dihte Bergen Internationála Filbmafestiválas (BIFF). Rešissevra buvttadeaddji, gii lea Oslos eret, fuomášii logi jagi dassái ahte son lea sámi sogalaš. Dál čájeha son iežas ođđa, garra dokumentára.
2500 oahppi geahččan vahkkus
Olles 16 skuvlla dan guovllus leat čájehan filmma ja sullii 2500 oahppi ledje dieđihuvvon čájálmasaide.
– Dat sáhttá ođđa olahus BIFF:S eaŋkilfilmma čájeheamis, ja leat buot eanemus geahččit maid mun lean vásihan dan 13 jagis go mun lean bargan festiválas, lohká Håkon Tveit, gii lea festivála skuvlačájálmasaid ovddasvástideaddji.
Báikkálaš olbmuide čuozai eanemusat
– Nubbi máilmmisoahti Norggas čuozai eanemusat Finnmárkku ja Romssa siviilaálbmogii. Eai gostege eará sajis lean nu olu billašumit. In muitte iežan oahppan maidege das mii dáhpáhuvai davvin go mun vázzen skuvlla 1960-logu loahpas ja 1970-logu álggus, muhto mun muittán go eadni muitalii bággoevakuerema ja go bolde visot doppe:
– Eadni evakuerejuvvui bákkuin Stuora Liidnavuonas Finnmárkkus, bođii Osloi ii ge šat máhccan Finnmárkui. Son lei dušše 19-jahkásaš go dat dáhpáhuvai. Son jámii 2010:s, ja muitalii dušše oktii dan dáhpáhusa birra, mii cuozai munnje, muhto lei easkka 2011:s go mun ráhkadišgohten filmma mainna bargen muhtin jagiid. Son humai dušše dan oktii dáhpáhusaid birra. Dat lei juoga man son lei diktán orrut. Jáhkán ahte lei dat fiinna Nrk-filbma «Finnmark mellom øst og vest» – mii sáddejuvvui 1980-logus, mii dagahii reakšuvnna man son ii nagodan šat doalahit čiegusin, muitala Lundby. Deaivvadan suinna dakka maŋŋel filbmačájálmasa BIFF:S, gos lei gažadanbottus (Q & A) gehččiiguin. Gehččiin ledje ge olu gažaldagat ja kommentárat.
Dokumentára dramáhtalaččamus osiin go lea fatnasa «Karl Arp» birra, mas ledje 1600-1700 olbmo. Sii vulge Billávuonas Narviikii, ja ledje finnmárkulaččat geat galge evakuerejuvvot lulás. 24:s jápme dan mátkkis.
Soahtehistorjját geasuhedje
Su persovnnalaš dokumentára «Min mors hemmelighet» (2009) barggu dihte bođii son Finnmárkui.
– Dan riikaoasi historjá geasuhii mu ja lohken buot maid gávdnen iežan goaskki girjerádjosis Álttá soahtebeivviid birra. Dan garra historjját čuhce olu munnje ja jurddašin das maŋŋel guhká in go mun ráhkat filmma dan birra. Nu mun de álgen.
«Brennende minner» reakšuvnnaiguin lea son duhtavaš.
– Filmma leat váldán bures vuostá. Dat guoskka olbmuid, maiddái sin geain ii leat dasa gullevaš bearraša, fulkkiid dahje ássanbáikki bokte. Ollugat dáppe lulde lohket sii eai dieđe nu olu dan birra mii lea dáhpáhuvvan, ja sin mielas lea dehálaš oahppat dan oasi birra min soahtehistorjjás, muitala Lundby.
Syria báhtareaddjit
Dokumentáras lea Lundby maid dahkan juoidá earenoamáža, namalassii diktit Davvi-norgga áigevihtaniid deaivvadit Syria ja Afrihká báhtareaddjemánáiguin geat dál orrot Finnmárkkus ja muitalit iežaset traumáhtalaš soahtemuittuid. Maŋŋel čájálmasa lei maid gažaldat dan birra Ellen-astri Lunbyi.
Maŋŋel filmma giitalii maid okta Syria báhtareaddji su dan garra filmma ovddas.
– Eatnasat deattuhit man positivvalaš dat lea go mun bivden boarrásit áigevihtaniid deaivvadit báhtareaddjemánáiguin. Dat dahká filmma áigeguovdilin, lohká son.
Duiskalaččat báhče olles ealu
Eanas sápmelaččat geat leat oaidnán filmma, deattuhit maid dan seamma go norgalaččat.
– Dasa lassin liikojit sii maid go filmmas lea oalle amas sámi historjá, nu go dat go duiskalaččat báhče olles ealu go sápmelaččat ledje báhtareame Suoma bakte Ruttii. Lea maid mearrasámi historjá man Randolf Josefsen lea muitalan, gii massii golbma unnavieljaža go mearridedje orrut dálvvi badjel čihkosis duiskalaččain dan sadjái go evakuerejuvvot. Váldopersovdna ii huma šat sámegiela, muhto dan oasis filmmas go muitala son makkár bákčasat ovtta vieljas ledje ovdal go son jámii, de geavaha son sáni «váivi».
Lea oalle garra vásáhus go son geavaha váibmogiela, man son massii soađi maŋŋel.
Ovcci jagi bargu
Ellen-astri Lunbys lea leamaš hui viiddis bargu go ráhkadit filmma.
– Go mun filbmegohten vuosttaš osiid dassážii go lei álgočájálmasa Romssa Internationála Filbmafestiválas (TIFF) 2018:s, de golai measta ovcci jagi, muitala Lundby. Inernašunála sámi filbmainstituhtas lea son ožžon 100 000 ruvnno ja Sámedikkis 150 000 ruvnno. Dasa lassin leat leamaš máŋga Norgga ruhtadeaddji, earret eará Davvi-norgga filbmaguovddáš, Fritt ord ja Kulturráđđi.
– Liikká dehálaš lea dat go mun lean ožžon sámi bargostipeandda, ja jus in livčče ožžon dan, de in livčče nagodan ollašuhttit dan. Lundby ii huma ieš sámegiela.
– Mus lei čeahpes dulka mielde, namalassii IngerMarie Oskal. Oappážiid Gárena ja Biret Ánne oasi lei ge hui somá filbmet.
«Brennende minner» galgá čájehuvvot Oslos vuosttaš geardde golggotmánu 11. beaivvi, ja das maŋŋel Arctic Movie Image & Film Festival Hársttáin ja Movies on War festiválain skábmamánu 15-17. beaivvi.
– Lea hui buorre go filbma viimmat čájehuvvo lulde, mojohallá Lundby.
Filmma namma «Brennende minner» čujuha dasa go Finnmárkkus bolde duiskalaččat buot viesuid 1944:s, muhto dat čujuja maid dasa go muittut leat darvánan soađi gillájeddjiide.
– Plakáhtta govvida dan go olbmot galge vuolgit mátkái, eai ge diehtán gosa sii galge ja movt dat galgá mannat. Johs Rødes ja Syria bártnáš Jabalas plakáhtas, geain lei 70 jagi gask a go šattaiga báhtareaddjin, leat olu ovttaláganvuođat.
Myhtalaš govvid
Dat rešissevra mii lei lei buot gažadanbottus maŋŋel dokumentára ártegeamos oassi mii bođii ovdan go čájálmasa lei ahte Oslo-guovllu olbmot jáhkke Finnomssa márkku ja Davvi-roevahkkománáin lea seaibi.
– Lean gullan máŋgga áigevihtanis ahte dáččat vázze
evahkkománáid maŋis geahččat lea go sis duođas seaibi. Ledje várra boares govvideamit ahte davviálbmogat ledje myhtalaš luonddusivdnádusat, čadnon eananvuložiidda ja myhtalaš máilbmái. Ledje jáhkkimis Danmárkku báhpat mat dan ledje gávnnahan maŋŋel go ledje juhkan badjelmeare konnjáhka, go bohte davás skábman, muitala Ellen-astri Lunby.