Geahččat baicca momsa- ja vearrologuid
Láhkalávdegotti áirras Nils Mikkelsen Utsi ii loga váttisin gávnnahit geat duođas barget ja ellet boazodoaluin.
Jurista, boazodoalli ja sámediggeáirras Nils Mikkelsen Utsi, guhte maid gullá Fiettar orohahkii, lea lahttu dan ođđa láhkalávdegottis man Sámediggi ja NBR leat nammadan. Son lea earret eará masterčállosis váldán ovdan siidaoasi/ doalloovttadaga ja árvala dan oččošii roahkka heaittihit.
–Vuosttažettiin ferte gal addit bargoráfi juohkehažžii dán lávdegottis. Muhto jus geahččá 1978 lága go doalloovttadat ásahuvvui ja go 2007 lágas jotkojuvvui siidaoasi namas, de oaidnit ákkastallamiin ahte daid ásahedje vai lea olmmoš gii guoddá ovddasvástádusa ja gean sáhttá ráŋggáštit jus ovdamearkka dihte bohccot vaháguhttet gittiid, dadjá son.
Femund duopmu duođašta dárbbu
Muhto Utsi ii loga dien ákkastallama šat doallat, go ovdamearkka dihte sáhttá siidaoasi miellahttu guottehit áibbas eará sajis, muhto liikká šaddá siidaoasi eaiggát guoddit ovddasvástádusa. Dat leage okta dain váldočuolmmain maid Alimusriekti jorgalahtii Femunden duomus, man oktavuođas vel ávžžuhedje jođáneamos lági mielde ođastit boazodoallolága.
– Diet duopmu lea lunddolaš lávdegottis geahččat, ja geahččat dan ákkastallama lea go dál šat makkárge ákkaid doalahit siidaoasi vai diktit regulerema leat nu movt ovddeš áiggiid, dat gii gille ja geas leat árjanat bargat ealáhusas, sutnje gullá virggálaččat doallu maid, dadjá Utsi.
Gávdnojit juo vuogit
Son oaidná máŋga vuogi movt sáhtášii gozihit geas dat duođai lea boazodoallu ealáhussan.
– Ferte gávdnat jierpmálaš juogu gokko earuha boazoeaiggádiid ja boazobargiid, nu go doarjagiid ektui. Lassiárvodivatlágas han lea gáibádussan ahte ferte unnimusat 50 000 ruvnno dinen. Nubbi lea vearroláhka, mas galgá unnimusat guhtta mánu olles jagi bargan ealáhusas, nu ahte de ii sáhte leat fásta bargu eará sajis. De ii deavddáše eavttu leat boazobargin jus 12 mánu barggašii boasttas ovdamearkka dihte, dadjá Utsi.
Ruossa nuorra olbmui
Utsi lohká dehálažžan geahččat obbalaččat ja vihkkedit dárkilit goappaš guvlui, manne doalahit dálá siidaosiid ja manne ii leat dárbu daidda šat.
– Lea vahát go nuorra olbmot eai beasa oasálastit eai ge oaččo doarjagiid eai ge vahátbuhtadusaid. Dat bánehuhttá ollusiid ja sii sihkkarit árvvoštallet ahte boazodoalus ii boađe mihkkege. Muhto mii diehtit ahte nuorain dat leat bargonávccat. Jus nogašii siidaoasseortnet, váldošii eret dat ruossa, ja geahpidivččii nuorra olbmuid dili boazodoalus, oaivvilda son.