Sohka- girjjiin bargame
Siebe-niillas, Nils Johan Heatta, lea juo máŋga jagi bargan sohkagirjeođastemiin. Vuos lei jurdda čohkket Haetta soga girjái, muhto dál lea son mearridan buot Guovdageainnu sogaid čohkket ođđa sohkagirjái.
Viiddis sohka
Guovdageainnu Haetta sohka manná hirbmat viidát ja ieš lea ge Haetta-sogalaš. Danne son lei mearridan ráhkadit Haetta sohkagirjji.
Muhto de logai sutnje okta oahpis ahte go Haetta sohka lea nie viiddis, ii go de livččii juo liikká váldit buot sogaid mielde girjái. Nu son de mearridii, maŋŋil go lei vuđolaččat jurddašan lea go
vejolaš, ahte son bidjá ambišuvnnaid badjelii ja ráhkada olles sohkagirjji mas buot Guovdageainnu sogat leat.
Sohkagirjjis leat sámenamat
Sohkagirjjiin, mat leat almmuhuvvon ovdal, leat namat čállon gástanamain, dahje sáhttá lohkat dárogielnamain. Heatta lea mearridan ahte su girjjis galget namat čállot sámi namain.
Dan son lea mearridan dan dihte go dalle ii leat eahpádus ge gii lea olbmuid:
– Go sámi namain muitala olbmo birra, dalle dihtet buohkat vuđolaččat juste gii lea olbmuid. Jus ovdamearkka dihte čállo «Isak Eira», na dat han sáhttet leat vaikko man galle, čilge son.
Heatta mielas šaddá earenoamáš sohkagirji dan dihtii go nu ii leat almmuhuvvon ovdal ja su mielas lea dehálaš doalahit dan sámi árbevieru ahte sámi namain čállit ja almmuhit olbmuid namaid.
Čohkkenbargui dárbbaha veahki
Guovdageainnu sohkagirji lea maŋemus ođastuvvon 1992:s ja dan čálii Ola Aarseth gaskamuttus 1980:s. Dasa leat olbmot čállon geat leat riegádan 1985:s ja ovdal.
Dál lea Heatta juo geargagoahtán daid namaid ja dieđuid čohkket dihtorbásii. Lassin leat vel eará diehtogirjjit mat leat ovdal čállon.
Dál álgá ges bargu buot ođđa dieđuid ohcat ja čohkket:
– Leat ollu olbmot sihke riegádan, náitalan ja vádjolan maŋŋel 1985. Dál álggán ge dainna bargat, lohka Heatta.
Dan barggu son lea jurddašan čoavdit máŋgga ládje. Earret eará lea sus rabas Facebook-siidu gos bivdá veahki olbmuin. Dohko son lea bidjan skovi man ávžžuha olbmuid Guovdageainnu sogaid birra dieđuid deavdit ja sáddet alcces. Sus lea maid jurdda finadit olbmuid, ja eandalii vuorrasit olbmuid ságain, geain sihkkarit leat ollu dieđut.
– Dieđán maid ahte muhtun olbmot lávejit čálistit ođđa dieđuid dan boares sohkagirjái, ja daid dieđuid áinnas áiggošin, dadjá Heatta.
Heatta muitala maid ahte lassin diehtočoaggimii de son lea fitnan ja áigu fitnat hávdeeatnamiin ohcame dieđuid. Dan son lea dahkan danne go buot áiggiid ii gávnna buot dieđuid ovdamearkka dihte girkogirjjiin ja nu ain, dalle oaidná hávdegeđggiin riegádandáhtona ja goas lea vádjolan. Son lea dán rádjái leamaš earret eará Jiehtájoga ja Bálojoga hávdeeatnamiin.
Ođđa sohkagirječállis lea ávžžuhus buohkaide geain soaittáše dieđut su bargui
– Cavgilehket fal áinnas munnje jus ležžet dieđut mat gullet Guovdageainnu sogaide, vai olla- šuvašii ođđa Guovdageainnu sohkagirji, ávžžuha Heatta.
Sávvá almmuhuvvot guovtti jagi geahčen
Heatta lohká ahte go dát lea astoáigedoaibma, de dieđusge ii mana nu jođánit, lassin dasa go lea áddjás ja viiddis bargu. Muhto sus lea sávaldat ahte ođđa sohkagirji almmuhuvvo sullii guovtti jagi geahčen.