Balddahallaneahket geasuhii ollu DUOSTILIS MÁNÁID
Balddahallaneahket geasuhii ollu duostilis mánáid:
Eahpáraččat, balddonasat, gopmit, stálut, ulddat ja jámehat ledje guovddážis muitalusain maid duostilis mánát, nuorat ja rávisolbmot besse gullat girjerádjosis Guovdageainnus.
Vaikko balddonasmuitalusat lávejit balddihit, de baicce geasuhii mánáid boahtit balddonaseahkedii, mii lágiduvvui girjerádjosis, vuosttaš luohká ja boarrásit mánáide.
Nuoramus mánáide ledje imašlaš ja veahá ilgadis muitalusat maid Inger Marie Nilut logai girjjis. Muitalusat heivehuvvojedje mánáide agi mielde, ja dađistaga šadde eanet ja eanet balddihahtti fearánat.
Muitaleaddjit máinnastedje
Inger Marie Tornensis, Ánte Mihkkal Gaup, Bella ja Máret Inger Anne Gaup ledje boahtán girjerádjosii muitalit dološ balddonasmuitalusaid stuorát mánáide maid ieža leat mánnávuođas gullan.
Mánáin sturro čalmmit dađistaga go muitalusat šadde ilgadeabbon ja ilgadeabbon, go gulle oahpes báikkiid márkanis namuhuvvome máidnasiin gos jámehat ledje seaŋgga vuolde ja stálut rigerejedje goađis Durkkihanváris.
Eahpáraš gullui kulturvissui
Maŋŋel go ledje gullan muitalusaid girjerádjosis, de lágiduvvui vázzin kulturviesu sevdnjes feaskáriin gos lohket balddonasaid gullot. Bigga Aikio lei láidesteaddjin ja válddii mánáid mielde vázzimii kulturviesus seammás go máinnastii gaskkohagaid ja dearppai rumbbu.
– Doložis lei bálggis dákko gokko kulturviessu lea huksejuvvon, ja dalle lei nieida gii lei áhpeheapme ja oaččui máná dán báikái, muhto jámehat bohte ja rivvejedje dan máná. Dan rájes lea mánnábárgun gullon dakko gokko kulturviessu lea huksejuvvon, álggii Bigga máinnastit ja vázzájedje seavdnjadasas iskat gullet go eahpáračča. Heavnnifirpmiid ja balddonasaid, balddonasjienaid ja biškkasiid meattá fertejedje seavdnjadasas vázzit, go ledje ohcame eahpáračča. Kulturviesu gealláris gávdnui eahpáraš loahpas.
– Lei oba ilgat vázzit kulturviesus go lei seavdnjat, lohket Vilde, Aila Márjá, Inga Márjá ja Ellen Inger ovttajienalaččat.
– Ilgadeamos gal lei gealláris gos dat eahpáraš gullui bárgume, dadjet nieiddažat ja lohket hui suohtasin maid kulturviesus.
Áigot eanet lágidit sullásaš eahkediid
Birrasii 50 máná ledje boahtán gullat muitalusaid ja geahččat kulturviesu ipmašiid. Balddonaseahket lea Giellagiissá, kulturskuvlla ja álbmotgirjerádjosa ovttasbargu, ja Sámediggi lea ruhtadan prošeavtta.
– Dá lei vuosttaš geardde go lágideimmet dákkár eahkeda ja boađus šattai hui miellagidde- važžan. Mii sáhttit hutkat seammalágán doaimmaid ain viidáset dál, go lei nu stuora beroštupmi dán eahkedis, lohká Giellagiissá prošeaktajođiheaddji Inga Ragnhild Sara Gaino.
– Leat oahppan lágidemiin
Sanna Tuulia Vuomajoki kulturskuvlla bealis muitala ahte leat oahppan movt sáhttet buorebun dahkat doaluid nuppes go šaddá fas muitalaneahket.
– Eat leat jáhkkán ná ollu mánáid boahtit kulturvissui balddonaseahkedii, ja dat han lea hui suohtas. Mis lea plána eambbo lágidemiid čađahit dál ovdalaš juovllaid, muitala Vuomajoki, geas lea buorre dovdu go nu ollugat bohte.
– Mánáin orui somá, vaikko ledje veahá suorganan, bohkosa Vuomajoki.