II BALA Sárevuomi vuoitit ášši
Stálonjárgga boazodoalli Per Mathis Oskal mielas orošii ártet jus Sárevuomi čearru vuoitá sin dálveeatnamiid. – Šattaše digaštallamat main ii leat oba geahči ge, dadjá son.
Sárevuomi čearru lei stevdnen Norgga stáda ja gáibidii dikkis mannan vahkus beassat guođohit birra jagi Norgga bealde. Disdagas duorastahkii mannan vahkkus lei ášši Sáččá diggegottis, ja duopmu vurdo celkot skábmamánu loahpas.
Eai vástit mediaide
Sárevuomi čearu jođiheaddji Per Anders Nutti lohká sin leat mearridan čearus ahte eai vástit media gažaldagaid ovdal go duopmu lea gieđas.
– Das ii leat mihkkege dadjamuš. Leat dál leamaš vuosttaš rievttis ja buktán iežamet ákkaid ovdan nugo Norgga stáhta maid lea, ja dál vuordit maid stáhta mearrida áššis, dadjá Nutti.
Sin advokáhtta Knut Helge Hurum ii ge atte makkárge dieđuid áššis. Norgga stáhta advokáhtta ges ii astan Ávviriin hupmat.
45 jagi atnán dálveguohtumin
Guovlu man Sárevuopmi gáibida oažžut ruovttoluotta birrajagi guohtumin, galgá leat davábealde Álddesjávrri, mii lea Stálonjárgga boazodoalli Per Mathis Oskala siidda dálveorohat, Bardufoss rájes Setermoenis Álddesjávrái.
– Mii oaččuimet 1972 konvenšuvnnas dan guovllu go dat biddjui norggabeale sámiid dálveorohahkan. Jođiimet vuosttaš geardde dohko 1973- 1974. Mis leat danne 46 jagi juo leamaš rievttit ja johtán doppe. Mii lávet ovdal juovllaid mannat dohko ja johttát geasseorohahkii ovdal guotteha, muitala Oskal.
Ledje heaitásan guohtumat
Per Mathis Oskala bearaš jođii Romssa beallái 1950-logus, ja son muitala ahte dalle ledje ruoŧabeale sámit heaitán dáidda guovlluide johtimis, 25 dahje 30 jahkái.
– Min joavku, mu áhčči ja vieljat johttáje Guovdageainnus deike. Ii dat mearkkaš goitge ahte mii sáhttit johttát ruovttoluotta ja gáibidit daid eatnamiid gos dalle vulggiimet. Ii dat leat nie álki, dadjá son.
Sin bearaš lei dálvet Áidejávrri lahka ealuin ja geasset fas Beasfearddas ja Sámevuona guovllus Láhpis.
– Ii čáhppes-vielgat
Oskal lohká šaddat váttisin sidjiide jus galggaše eret dan guovllus, go eai guovllut leat viidát. Muhto son oaidná dál juo ahte váttisvuohta šattašii vel stuorábun jus guohtunrivttiid sáhttá rievdadit gosa máttut leat johtán.
– Geavaheapmi ii leat leamaš nu ahte dušše Norgga ja Ruoŧa sámit leat deike johtán. Ii leat nu vielgat ja čáhppat obage. Jus geahčat maŋosguvlui 1700-, 1800ja 1900 vuođđologu rádjai, de oaidnit ahte bohte ollu guovlluin deike. Maiddái Eanodaga guovllus bohte deike bohccuiguin, čilge son.
Oskal mielas šattašii dievas moivi jus Sárevuopmi vuoittášii áššiineaset.
– Jus dan prinsihpa mielde galgá mearridit rivttiid, ahte mu máttut leat ovdal dáppe johtán, ja danne gullá guovlu munnje, de šattašii dakkár digaštallan mii ii oba nogage. Buot eatnamiin leat lotnahuvvan olbmot, olbmot leat náitalan ja johtán muhtin áiggiid duoppe ja muhtin áiggi dáppe, dadjá son ja muitala ahte dološ báhpiriin gitta 1700 vuođđologu rájes, duođaštit ahte goarggut Vars, Sara, Eira, Somby, Siri ja Kuuva goarggut leat johtán sin dálá guovlluide.
Ii oba geahči ge
Vaikko sidjiide sáhttá čuohcit njuolgut dat duopmu mii boahtá Sáččá diggegottis mánu geahčen, de eai lean sii bovdejuvvon diggái, go dát ášši lei čearu ja stáda gaskkas. Per Mathis Oskal ii oro jáhkkime ahte Sárevuopmi sáhttá vuoitit ášši, go das livččii stuora váikkuhus.
– Midjiide gal dieđusge lea heittot muhto lea čielggas jus diet prinsihppa galgá mannat čađa, dat váikkuha olles boazodoalu riektevuđđui, sihke Suomas, Norggas ja Ruoŧas. De šaddá digaštallan mas ii oba leat ge geahči. In jáhke máilbmi lea nu álki.
Ii leat šat guohtonšiehtadus
Guovddáš čuolbma rádjerasttil- deaddji boazodoalus , lea go Norga ja Ruoŧŧa eai leat nagodan soahpat ođđa boazoguohtunkonvenšuvnna maŋŋel go ovddit soahpamuš nogai 2005:s, ja ođđa šiehtadus mii čállui 2009, ii leat dohkkehuvvon.
Ruoŧa boazodoallit leat dan rájes oaivvildan ahte dasto lea 1751 dahkkon Lappekodicilla fámus, mii nanne sin rivttiid Norgga bealde.
Dálmma čearru lei juo ođđajagimánus 2017 seammalágán áššis Oslo diggegottis, gáibideame guohtumiid Norgga bealde, árbevirolaš geavaheami vuođul. Sii vuoittáhalle, ja ášši galgá Borgarting lágamánneriektái ođđasit meannuduvvot juovlamánus.