– Deanu ođđa šaldi lea dehálaš mearka davvin
Rahpandoalut geasuhedje olbmuid boahtit geahččat ođđa šalddi ja sin mielas lea šaldi stuorra symbola boahtteáigái dáppe davvin.
Deanu ođđa šalddi huksen álggahuvvui ođđajagemánu 1. beaivvi 2016:s. Maŋŋebárgga čakčamánu 15. beaivvi 2020 rahppui viimmat ođđa šaldi álbmogii. Lei stáhtačálli Ingelin Noresjø gii rabai almmolaččat šalddi ja son logai dan leat stuorra dehálaš dáhpáhussan sihke Norgii, Finnmárkui ja Detnui.
– Lea buorre ja riekta ahte dál mii viimmat beassat rahpat Deanu ođđa šalddi, go dát šaldi gierdá 11 geardde eambbo go boares šaldi ja mearkkaša olu ealáhusfievrrideapmái. Go geahččat kártta, de áddet mii Deanu šalddi mearkkašumi. Nubbi šaldi mii rasttilda Deanu joga lea Sámešaldi Ohcejogas. Dat mearkkaša ahte dát lea áidna rasttildeapmi mii čatná Nuorta-finnmárkku muđui Norgii. Go boares šaldi lei ođđasithuksenáiggi mearkan Finnmárkkus, de galgá dát ođđa šaldi leat symbolan ahte Finnmárku lea dehálaš boahtteáigái, Norgii ja Norgga ealáhussii, logai stáhtačálli Ingelin Noresjø rahpanduoluin.
Ráhkkanan doaluide
Muhto ovdal go stáhtačálli bođii, de leat Deanu mánát ja nuorat máŋga mánu ráhkkanan ja hárjehallan iežaset guoimmuheapmái maid sii ovdanbukte rahpandoaluin. Rahpanbeaivvi sii lohke tiimmuid ja minuhtaid, go sin mielas lei nu gelddolaš beassat searvat dakkár stuorra dáhpáhussii.
Okta sis lea Deanu kulturskuvlla oahppi Martha Elise Emanuelsen (11). Son lohká leat somán ja gelddolažžan go galget guoimmuhit nu olu olbmuid ovddas geat rávdnjema bokte besse čuovvut rahpandoaluid.
– Mun áiggun ovttas kulturskuvllain dánsut ja šongleret, masa mun lean hárjehallan, lohká son ja oaivvilda ahte lea čaffat go son lea beassan searvat dakkár historjjálaš dáhpáhussii.
– Gelddolaš beassat searvat
Deanušalddi skuvla oahppi May Klelly (12) lei mielde juoigamin doaluin ja su mielas lei dat issoras gelddolaš.
– Lei issoras somá beassat leat mielde juoigat ja lea ge stuorra dáhpáhus, dadjá May.
Marita Bøtun bargá Deanu Šaldi skuvlla assisteantan ja son muitala ahte sii bargiid gaskkas fertejede vuorbádit gii beassá leat mielde rahpandoaluin.
– Olmmoš dovdá iežas lihkolažžan go lea beassan searvat dákkár historjjálaš dáhpáhussii ja mis leat oahppit geat leat mielde goalmmát ceahkis čihččet ceahkkái, lohká Marita.
Issoras rámis
Deanu gieldda sátnejođiheaddji Helga Pedersen lea issoras rámis dan historjjálaš beaivvis ja son lohká šaldi leat stuorra mearkan Detnui.
– Deatnu lea ožžon dál čiŋa ja dat lea dárbbašlaš fievrridanealáhussii, ja guoská eanaš Deanu fitnodagaide ja gielddaide min birrasis. Dat lea symbola min boahtteáigái dáppe Deanus ja mun doaivvun boahtteáigi šaddá liikká goargadin ja čuovgadin go dát šaldi, lohká Deanu sátnejođiheaddji Helga Pedersen.
Stuorra historjjálaš dáhpáhus
Šalddi rahpan lea stuorra historjjálaš dáhpáhus masa eanaš olbmot eai beassan fysalaččat searvat korona geažil.
– Mun lean ilus go beasan leat dás, go lea leamaš máŋgga jagi bargu hukset dán šalddi. Lea dieđusge šállošahtti go lea korona, muhto ii leat fuones čoavddus ahte rahpandoalut leat rávdnejuvvon ifinnmark.no bokte ja eará mediat maid leat dáppe. Nu ahte buohkat besse oaidnit dan, ja dat lea buorre, dadjá Pedersen.
Giitevaš
Sátnejođiheaddji lohká odne lea dat beaivi goas galgá giitit sin geat leat bargan politihkalaččat ovddidit šaldeprošeavtta.
– Lea Stáhta geaidnodoaimmahat mii lea doaimmahan issoras buori barggu plánet ja čađahit. Lean giitevaš siidiijde geat leat leamaš mielde plánemis ja huksemis dán šalddi, ja lea olu diimmuid bargu leamaš, lohká giitevaš sátnejođiheaddji, Helga Pedersen.
Vuosttaš geardde gákti badjelis
Ulf Trygve Ballo, gii lea Deanu gieldda HOOK jođiheaddji, lohká leat stuorra beaivin sutnje ja lea maid vuosttaš geardde go son lea čiŋadan gávttiin.
– Dat lea oalle ártet, go mun lea pensionistaagis ja munnje lea dat čuohcan dovdduide, ja dát lea ge stuorra beaivi Detnui. Buohkat leat čiŋadan čábbát ja leat illudan dasa, erenomážit mánát. Lea masá dego boahtteáigásaš doaivva maid šaldi govvida. Oainnán dat lea dego lávvu, muhto sáhttá maid leat borjjasfanas, mii borjjasta amas boahtteáigái. Lea doaivva ahte manná bures Deanuin, čázádagain ja mii galgat oažžut buori boahtteáiggi, lohká Ballo, gii lea nu rámis iežas ođđa gávttiin.
Almmálaš šaldi
Kulturskuvlla rektor Ebba Joks muitala ahte oahppit leat guhká hárjehallan rahpandoaluide, mánát juige, dánso ja čájehedje
akrobatihka rahpandoaluin.
– Dáppe leat gávttehasat ja čiŋadan olbmot dievva, ahkit lea dieđusge go eat beassan bovdet go 200 olbmo, muhto lea buorre go ifinnmark juohká dan álbmogii. Dat lea almmálaš šaldi ja lea nu somá go min servvodat ain nagoda vuoruhit dáidaga ja čuoččuhit ahte dáidda lea dehálaš juohkebeaivválašvuođas. Lea erenomáš somá go mii dáppe davvin oažžut dakkár mearkka, dakkár čeavlli ja dakkár symbola mii galgá min buohkaid muittuhit ahte šaldehuksen lea dehálaš, lohká Ebba Joks.
Biila mii rasttildii šalddi sihke 1948:s ja 2020:s
Birger Rajala lei váldán mielde dan vuosttaš biilla mii manai dan boares šalddi mielde 1948:smii lea Chevrolet 1947-málle.
– Dát biila galgá maid odne ge rahpat ođđa šalddi. Mun lean ieš váldán buot osiid eret biillas ja bidjan dan fas čoahkkái vai lea ortnegis dán beaivái, lohká Birger, ja su mielas lea ođđa šaldi fiinnis ja ođđaáigásaš.
Fiinna šaldi
Bjørg Guttorm lei mielde Untak-koaras geat guoimmuhedje rahpandoaluin, ja son lohká Deatnu lea ožžon fiinna šalddi.
– Mii leat oaidnán dan máŋga jagi juo šaddamin ja lea hui gelddolaš leat mielde dáin doaluin go rahpet šalddi, lohká Bjørg.
Viimmat sihkkelgeaidnu
Aud Varsi lea okta dain vuosttaš olbmuin gii beasai sihkkeliin šaldái ja dál son beassá ge dorvvolaččat sihkkelastit šalddi mielde go áigu ruoktot Sieiddái.
– Dat lea nu eronomáš čáppat ja erenomážit go lea seavdnjat, de leat das fiinna čuovggat. Dat mii lea duođai lea buorre lea ahte dál lea sihkkelgeaidnu, go boares šalddis ii lean dat ja dál šihttet buohkat dán šalddi ala, lohká Aud, gii lei jođus ruoktot šalddi mielde.
Ođđa šaldi lea 260 mehtera guhku ja váldošaldi lea 234 mehtera. Stáhta geaidnodoaimmahaga dieđuid mielde leat goluid meroštallan leat 578 miljovnna ruvnnu, dáid loguid lea maiddái rehkenastán sihke geainnus, vázzin- ja sihkkelgeainnus maiddái.