– It oaččo agibeaivve ráfi jus it huma buollinsihkarvuođa birra ruovttus
Guovdageainnu buollinveaga hoavddas, Nikken Turis, lea garra ávžžuhus buohkaide, ja erenoamážit mánnáolbmuide. – Dárkkis ahte dus leat doarvái báhtarangeainnut, suovvanjurggonat ja buollinčáskadanreaiddut, dadjá Turi.
Juohke jagi lágiduvvo čakčat buollinsuodjalusvahkku, álot 38. vahkku, go dalle álgá dat áigi jagis go eanemus viessobuollimat dábálaččat dáhpáhuvvet. Danne háliida Norsk Brannvernforening bidjat fokusa buollinsuodjalussii, ja muittuhit olbmuide buollinsihkarvuođa jurddašit sihke ruovttus ja bargosajis.
Dán jagi ii šatta rabas beaivi Norgga buollinveagaid luhtte, covid-19 geažil.
Jus buollá, de ferte jođánit reageret. Vásáhusat čájehit ahte buollinhárjehallamiin lea ávki, ja sihke olbmo heagga ja árvodiŋggat leat gáddjojuvvon buollimis go olbmot leat hárjehallan dakkár dáhpáhusaide ovdagihtii.
Viessobuollin vearrámus
Viessobuollimis duššet eanemus olbmot, danne oaivvilda Norsk Brannvernforening dehálažžan ahte olbmot dollet buollinhárjehallamiid ruovttus.
Guovdageainnu buollinveaga hoavda Nikken Turi, lea ovttaoaivilis dainna jurdagiin. Son lea máŋga jagi leamaš mielde guovllu buollinsuodjalusas, ja lohká mearrideaddjin ahte olbmot hupmet buollinvára birra ruovttus.
– Olbmot fertejit duostat ja muitit hupmat buollinsihkarvuođa birra. Jus goassege boađát dan dillái ahte du bearrašis duššá oktage viessobuollimis, ja don dieđát ahte okta sivva sáhttá leahkit ahte it hupman dan várálašvuođa birra ovdagihtii, de it agibeaivve ráfi oaččo dainna, lohká buollinhoavda Nikken Turi.
Mánát čiehkádit
Son oaivvilda earenoamáš dehálažžan muitit ahte mánát sáhttet hui iešguđet ládje reageret go buollá, ja lohká dábálažžan ahte mánát čiehkádit.
– Go mii gullat dáhpáhusaid birra go mánát leat duššan viessobuollimis, de gádjunbálvalusat dávjá gávdnet daid mánáid seaŋggaid vuolde dahje skábiid siste. Mánát geahččalit čiehkádit várálašvuođain.
Mánná ii duostan muitalit
Son muitala fearána dás muhtun jagiid áigi go áhččeolmmoš ja bárdni leigga ieža ruovttus, dábálaš árgabeaivvi. Áhččeolmmoš čohkkái gievkkanis, ja bártnáš viegadišgođii viesus olggos sisa ja ain viežžalii bohtalii čázi.
– Loahpas áhččeolmmoš fuobmái ahte bártnážis rievddai hápmi maŋemus gerddiid go vieččai čázi. Mánná orui dego balus, muhto ii jietnadan maidege. Áhčči vulggii olggos geahččat maid bártnáš rievtti mielde lea bargame, ja gávnnai dola buollime garáša duohken. Mánná lei cahkkehan dolaža mii lei leavvagoahtán, muhto bártnáš ii lean duostan muitalit dan birra áhččái go balai bealkkahallamis, ja vikkai ieš jáddadit dola. Soai oaččuiga dola jáddat, muhto dat fearán muitala veaháš máná reakšuvnna birra, dadjá Nikken.
Suovva goddá
Son ii loga iežas leamaš mielde buollinakšuvnnas mas oktage lea duššan, muhto lea vásihan ahte olbmot leat vuoigŋan suova ja buohccán dainna.
– Lea suovva mii goddá. Olbmot eai jurddaš dan birra. Olmmoš sáhttá leahkit heakkas go beassá olggos, muhto suovva sáhttá oba garrasit čuohcat ja addit garra váikkuhusaid. Buollin ii leat nu movt filmmain. Filmmain čájehit dávjá ollu dolaid eaige báljo suova. Rievtti mielde lea juste nuppe ládje, ja suovva leavvá oba jođánit, dadjá Nikken.
Muittuha várrogassan leahkit
Buollinhoavda muitala ahte Guovdageainnus lea rássebuollin dávjjimus sivvan stuorát buollimiidda. Muhto maiddái gievkkanis buollá dávjá, ja Nikken bivdá olbmuid leahkit várrogassan go dál álgá áigodat go olbmot leat ollu ruovttus ja viesu siste. Earret eará gintalat, liggenrusttegat ja telefovnna ja dihtordulbosiid láddarat sáhttet buollát.
– Mis lea njuolggadus ruovttus ahte buot telefovnnat ja dihtordulbosat galget leat geargan láddemis ovdal go mii mannat nohkkat, muitala Nikken.
Rávvagat
Buollinhoavda rávve olbmuid jurddašit maid dárbbaša viesus vai lea álkit evakueret jus buollá, muhto lohká buohkaid fertet ieža jurddašit makkár dárbbut sis leat buollisihkarvuođa ektui. Dálá buollinsihkarvuođagáibádusat leat unnimusgáibádusat, danne soaitá dárbu lasihit rusttegiid dahje čovdosiid dihto ruovttuin.
– Jus leat máŋga gearddi viesus, jurddaš leat go eará vejolašvuođat olggos beassat eará go tráhpa mielde. Jurddaš leat go dus doarvái suovvanjurggonat buot lanjain ja buot gerddiin, ja ahte čáskadanapparáhtat leat sadjosis. Buohkat bearrašis fertejit diehtit maid galget dahkat jus buollá ja gos olgun galget deaivvadit. Jus mii buollinveagas oažžut dieđu gos bearaš galgá olgun deaivvadit, ja ahte buohkat eai leat das, de mii diehtit maid ahte vissui sáhttá muhtun báhcán, neavvu Guovdageainnu buollinveaga hoavda Nikken Turi.