Seavdnjadis čiehkadallat

Dál lea oba somá čiehkastallat go eahkediid lea juo oalle seavdnjat. Mii leat measta juohke eahkeda čiehkadallan. Okta čuožžu seainni vuostá ja lohká 100 rádjái dan botta go mii earát čiehkadit. Elle-sáhpánaš ii máhte lohkat eará go 10 rádjái, nu ahte son láve lohkat nu olu go máhttá ja vel veaháš.

Galggašit gullat su go lohká, mii stuorábuš sáhpánat gal lávet suoli veaháš boagustit. Elle láve oainnat hui duođas álgit. 1-2-3-4-5, muhto de ii máhte šat eambbo ja láve šaddat beare hoahkat loguid oanehaš: 7-8-5-3-1-9… ovdal go de hui čuodjalit čurve: Čuođi, mun boađán!

Go lohkki lea geargan lohkamis 100 rádjái, de oainnat galgá čurvet: – Mun boađán! De son ohcagoahtá min. Mii galgat ges geahččalit njáhkat seainne lusa ja čurvet «geargan» nu eat oainnahala sutnje gii lohká. Jus oaidná ovdamearkka dihte mu, de galgá doapmalit seainne lusa, spežžet seaidnái ja čurvet: – Sábin lea gávnnahallan! Son gii ovddemus gávnnahallá, šaddá ges nuppi vuoru lohkat. Ikte gal veaháš healkkehin go leimmet olgun seavdnjadin stoahkamin. Ledjen vuovderavdii muora duohkái čiehkadan, ja čužžon áibbas jaska vai in gávnnahala. De gullen sealgge duohken soapmása njágadeamen. Biškkadin ja ruohtestin earáid lusa. Mu maŋis bođii soames huikki. Easka go earáid lusa jovden, dusten geahčestit gii doppe huikkii. Árvit gii dat lei. Ii lean stállu, iige makkárge balddonas, muhto Mikká-sábin. Son lei maid vuolgán vuovderavdi čiehkadit. go mun biškugohten, de son maid suorganii ja huikiigođii. Nu balddiime nubbi nuppi. De gal šattaime boagustit iežame.

Lea nu somá čiehkadallat ahte eat láve báljo máššat vuolgit sisa nohkanáigái. Muhto bággu hal láve go váhnemat čuorvugohtet.