Juolludan 90 000 ruvnno Sámi giellavahkkui
Sámediggeráđđi lea juolludan badjelaš 90 000 ruvnno doarjaga golmma giellaprošektii Sámi giellavahkku doaluide mat lágiduvvojit golggotmánu 19. beaivvis gitta 25. beaivvi rádjái.
Gjesdal suohkana Ålgård lea okta sis geat leat ožžon doarjaga Sámedikkis. Sii leat ožžon 35 800 ruvnno giellavahkku lágidemiide.
Skuvlla birasbargi Aina Idland movttaska hirpmasit go gullá ahte sii leat ožžon doarjaga giellavahkku lágidemiide.
– O hearrá, lohká Aina Idland nuppegeahčen telefovnna Ávvirii ovdal go dadjá sámegillii.
– Man buorre, man somá, in leat in gullan ge ahte leat ožžon doarjaga, čaimmiha Idland.
Viiddidit giellavahkku
Ålgård skuvllas eai leat sámeluohkát, muhto lea nuppes go sii ožžot ruhtadoarjaga.
– Diibmá lei dušše goalmmátluohkká giellavahkkus mielde, oktiibuot 16 oahppi. Seamma luohkás lea prošeakta dál maid, muhto dán jagi besset golbma eará luohká oasi váldit vahkkus, dadjá Idland.
Ráhkadit teáhterbihtá
Ålgård skuvlla 4A áigot oainnusmahttit sámegiela ja kultuvrra sámi giellavahkku oktavuođas. Mihttun sis lea oahpahit ohppiide veahá sámegiela, duoji ja borramušvieruid birra. Idland áŋgirit maid muitala dán jagáš plana birra.
– Mii áigut earret eará ráhkadit teáhterbihtá girjjis «Bussáčivga», mas mánát galget ieža hállat sámegiela. Mii leat gergodat ja illudat vahkkui, dadjá Idland.
Ruhtajuolludeapmi
Muđui lea Bådådjo suohkan ožžon 40 000 ruvnno lágidit giellavahkku doaimmaid mánáidgárddiin ja smávvaskuvllas man birra
KÁRÁŠJOHKA
Bearjadat
Sotnabeaivi
GUOVDAGEAIDNU
Bearjadat
Lávvardat
Sotnabeaivi
PORSÁŊGU
Bearjadat čáliimet ovddit aviissas. Mjøsan Davje saemien siebrie oažžu ges 15 000 ruvnno olgodoaimmaide sámi giellavahkku oktavuođas. Sámediggi čállá preassadieđáhusas ahte sámi giellavahkkus sii oainnusmahttet ja buoridit máhtu sámegielaid birra. Ulbmil lea buoridit sámegielaid stáhtusa, ja
ÁLTÁ
Bearjadat
Lávvardat
DEATNU/OHCEJOHKA
Bearjadat
Lávvardat
ČÁHCESUOLU
Bearjadat
Lávvardat buoridit máhtu sámi giela ja kultuvrra birra olles servodagas. Juste dan vahkku galget sámegielat gullot ja oidnot juohke sajis. Mánát ja nuorat leat ulbmiljoavkkus ja fáddá 2020:s lea árbevirolaš máhttu ja giella.
– Dán jagi lea nuppes go giellavahkku lágiduvvo, ja mu mielas
AVVIL
Bearjadat
Sotnabeaivi
HEAHTTÁ
Bearjadat
Sotnabeaivi
ROMSA
Bearjadat orru vahkku oažžugoahtán sajáidaga servodagas, dadjá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).