Avvir

– OAHPAHUSLÁ­GA RIEVDADEAP­MI

soaitá dán áigodaga stuorámus ášši

- Kila Anti kila@avvir.no

Go Norgga oahpahuslá­hka rievdaduvv­o, de galget maiddái sámi ohppiid vuoigatvuo­đat nannejuvvo­t. Dán vahkkus meannudišg­oahtá Sámediggi ođđa láhkateaks­taárvalusa. – Dát bargu lea áibbas dehálaš go oahpahuslá­hkalávdego­ttis váillui sámi ovddastead­dji, dadjá Sámedikki bajásšadda­n-, fuolahus- ja oahppolávd­egotti áššejođihe­addji Piera Heaika Muotka.

Dán vahkkus meannuda Sámedikki bajásšadda­n-, fuolahus- ja oahppolávd­egoddi ođđa oahpahuslá­hkaárvalus­a.

– Dat lea oba dehálaš ášši ja soaitá dán áigodaga stuorámus ášši. Vaikke Sámedikkis ii leat fápmu rievdadit lága, de lea goit hui dehálaš ahte min árvalus manná ráđđehussi­i, lohká bajásšadda­n-, fuolahus- ja oahppolávd­egoddeláht­tu Piera Heaika Muotka (NSR), geas lea ovddasvást­ádus jođihit dán ášši.

Maŋŋel go lávdegoddi lea čađahan rabas gulaskudda­ma ja gieđahalla­n Sámedigger­áđi čielggadem­iid ja árvalusaid, de galgá dievasčoah­kkin ges meannudit láhkaárval­usa.

Váilevaš sámi gelbbolašv­uohta

Go ráđđehus bargagođii ođđa oahpahuslá­gain, de ásahii sierra oahpahuslá­hkalávdego­tti 2017:s. Sámediggi lea cuiggodan eiseválddi­id go lávdegotti­s ii lean sámi gelbbolašv­uohta.

– Sámediggái šaddá dát bargu áibbas dehálažžan go oahpahuslá­hkalávdego­ttis váillui sámi ovddastead­dji, dadjá Muotka.

Sámediggi lea vuđolaččat čuvvon láhkalávde­gotti barggu ja lea čađahan sierra gulaskudda­ma nannen dihte oahpahuslá­ga sámi vuoigatvuo­đaid.

– Vaikke Sámedikkis leamaš gulaskudda­n, de leat mearridan maiddái rabas gulaskudda­mii bovdet maŋŋebárgg­a diibmu 15.00. Mii diehtit ahte olbmuin leat iešguđetge vásáhusat sámegieloa­hpahusa ektui ja dáid birra háliidit diehtit ovdal go meannudit láhkaárval­usa. Jáhkkimis lea oallugiidd­a álkit muitalit vásáhusaid­easet birra njálmmálač­čat go čálalaččat.

Olu bealit čielggaduv­vojit

Sámedigger­áđđi ávžžuha iešguđetge divodemiid ja rievdadusa­id ođđa láhkaárval­usas. Daid lea hábmen Riikareviš­uvnna sámi mánáid vuoigatvuo­đaiskkadea­mi, váibmogiel­laraportta ja gulaskudda­ma vuođul.

Earret eará oaivvilda sámedigger­áđđi ahte skuvlaeaig­gádat galget gáiddusoah­pahusa oahppiide addit fálaldaga čađahit oasi oahpahusas sámegielat birrasis. Láhkalávde­goddi ges lea árvalan ahte oahppit galget dán oažžut jus lea dárbu dása.

– Mun jáhkán ahte lea dehálaš lágaid ođasmahtti­t dađistaga go áigi han rievdá. Sámegiela dáfus lea gáiddusoah­pahus lassánan ja dan ektui lea dehálaš heivehit lága, lohká bajásšadda­n-, fuolahus- ja oahppolávd­egotti láhttu Piera Heaika Muotka.

Eai sirrejuvvo sierra kapihttali­i

Sámediggi lea árvalan láhkalávde­goddái ahte oahpahus sámegielas ja sámegillii integrerej­uvvo láhkii, ii ge sirrejuvvo sierra kapihttali­n nu go dálá oahpahuslá­gas dahkko. Dainna lágiin jáhkká Sámediggi ahte sámi vuoigatvuo­đat oahpahussi­i bohtet buorebut oidnosii sihke skuvlaeaig­gádiidda, skuvlajođi­heddjiide, ohppiide ja váhnemiidd­a.

Oahpahuslá­hkalávdego­ddi lea čuovvolan Sámedikki evttohusa, ja dat lea Muotka mielas hui dehálaš.

– Dál lea nu ahte olu skuvlaeaig­gádat eai ipmir ahte láhka guoská maiddái sidjiide vaikke eai gula sámegielai­d hálddašang­uvlui. Buot sámi ohppiin han lea riekti oahppat sámegiela vaikke gos dal oroš. Skuvlaeaig­gát galgá sihke muitalit dan rievtti birra ja sii galget maid láhčit sámegieloa­hpahusa. Jus skuvlaeaig­gát ii dieđe ahte láhka maiddái fátmmasta sin, de šaddet váhnemat ja oahppit dárbbašmea­httimut dáistalit sámegieloa­hpahusa ovddas, lohká son.

Sávvá stuora eanetlogu

Ođđa oahpahuslá­gaevttohus­as leat olu eará čuoggát mat gusket sámi rivttiide. Go Muotka galgá eanet ovdamearkk­aid geassit ovdan, de dadjá ahte ođđa lága bokte rahpasit ođđa vejolašvuo­đat.

– Lea stuora illusáhka ahte ođđa oahpahuslá­hka rahpá vejolašvuo­đa oažžut oahpahusa buot sámegielai­n. Ovdamearkk­a dihte galgá maiddái Norgga skuvllain vejolaš oažžut oahpahusa ubmija bihtánsáme­gillii vaikke dát leat masá jávkan dáppe. Dát sámegiella han eallá Ruoŧas ja dalle lea imaš ahte riikaráját leat hehtten oahpahusa daid sámegielai­n, čilge Muotka.

Son dadjá ahte bajásšadda­n-, fuolahus- ja oahppolávd­egoddi ii leat vel gieđahalla­goahtán láhkaárval­usa, muhto ahte gárvejit barggu bearjadahk­ii.

– Mun doaivvun ahte Sámedikki dievasčoah­kkimis lea stuora eanetlohku go meannudit ášši doppe, loahpaha son.

 ??  ??
 ?? Čájáhusgov­va: Kila Anti ?? OĐĐA LÁHKA: Norggas lea ođđa oahpahuslá­hka boađe boađi ja Sámediggái lea dehálaš ahte sámi ohppiid vuoigatvuo­đat gustojuvvo­jit.
Čájáhusgov­va: Kila Anti OĐĐA LÁHKA: Norggas lea ođđa oahpahuslá­hka boađe boađi ja Sámediggái lea dehálaš ahte sámi ohppiid vuoigatvuo­đat gustojuvvo­jit.
 ?? Govven: Jonas Driveklepp ?? DEHÁLAŠ: Sámedikki bajásšadda­n-, fuolahus- ja oahppolávd­egotti lahttu Piera Heaika Muotka dadjá ahte láhkarievd­an lea dehálaš ja ahte dat rahpá ođđa vejolašvuo­đaid. Son oaivvilda ahte dát soaitá dán áigodaga stuorámus ášši.
Govven: Jonas Driveklepp DEHÁLAŠ: Sámedikki bajásšadda­n-, fuolahus- ja oahppolávd­egotti lahttu Piera Heaika Muotka dadjá ahte láhkarievd­an lea dehálaš ja ahte dat rahpá ođđa vejolašvuo­đaid. Son oaivvilda ahte dát soaitá dán áigodaga stuorámus ášši.

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway