Juoga lea boastut riektevuogádagas go sápmelaš diehtá ovdagihtii ahte son dubmehallá alitrievttis

Guovdageaidnulaš Mihkkal Ante Oskal dubmehalai guovvamánu 10. beaivvi Hålogalándda lágamánnerievttis go dikki eanetlohku oaivvildii Oskala lobiheamet lodden miessemánu 17. beaivvi 2018:s. Lágamánni ii váldán vuhtii Oskala ákkasteami ahte sápmelaččain lea árbevierru ráhkkanit loddemii. Mihkkal Ante Oskal aŋkke ii loga iežas suorganan go advokáhtas gulai duomu. Son dadjá ahte lei measta vuordán jo ahte dubmehallá go duopmáriin ii leat ipmárdus árbevieruide. Son muitala ge Ávvirii ahte go dikkis gulai makkár gažaldagaid duopmárat jerre, de ipmirdin jo mo dat manná. Lei čielggas ahte sis ii leat ipmárdus áššái ja ahte sii šadde dušše láhkagirjjis geahččat mii das čuožžu ja dubmet dan mielde.

Dá leat ge vuot dakkár ášši mas sámiid árbevierut eai váldo vuhtii dikkiin. Dat duopmu maiddái čájeha ja nanne dan ahte juoga lea áibbas boastut Norgga diggevuogádagas go sápmelaš diehtá ovdagihtii juo ahte duopmárat eai váldde vuhtii sámiid riekteáddejumi ja árbevieruid vaikke galggašii jáhkkit riikagaskasaškonvenšuvnnaid árvvoštallat dan ektui. Dađibahábut oaidnit áššis áššái ahte sápmelaččaid dološ vuoigatvuođaid dulbmot Norgga diggestobuin duopmárat ja dahket daid duššin iežaset láhkadulkomiiguin maiguin dubmejit sápmelaččaid vearredahkkin. Dakkár dilis eat sáhte joatkit go sámiin nohkagoahtá luohttámuš riektevuogádahkii.

Norggas lea dan láhkai ahte lassin fágaduopmáriidda, de galget maid lágamánnirievtti duopmárpanelas mielde dubmeme seammadássásaš olbmot go son gii lea áššáskuhtton. Dat gáibádus dieđus ii devdo sápmelaččaid ektui, go lágamánnirievttit eai lágiduvvo sámi guovlluin, nu ahte dasto nammaduvvojit mielduopmáriin olbmot geat eai leat sápmelaččat, ja nu maiddái eai dovdda sámiid árbevieruid ja kultuvrra. Oskal lei ge sávvan dubmehallat seammaárvosaš olbmuin, muhto ii su ge áššis gullan okta ge mielduopmáriin ovddeš Finnmárkui, ja guhkkin eret ledje sápmelaččat.

Maŋemus áiggiid lea čájehuvvon ahte eambbo sámiid vuoigatvuođaáššit meannuduvvojit diggestobuin, muhto ollu sámit vásihit duopmostuoluid eahpevuoiggalažžan go sápmelaš dávjá vuoittáhallá. Sámediggeráđđi lokte ge dál sámiid riektesihkkarvuođa sierra áššin dievasčoahkkimii. Sámediggepresideanta Aili Keskitalo lohká oaidnit ahte lágamánne- ja Alimusrievtti fágaduopmáriin ja mielduopmáriin váilu sámi gelbbolašvuohta ja dat lea stuora hástalus. Jáhkkit ja sávvat dat lea álgu dasa ahte sámiid riektesihkkarvuohta buorrána Norggas, go Sámediggi dál bargagoahtá daid hástalusaiguin politihkalaččat.

Dakkár dilis eat sáhte joatkit go sámiin nohkagoahtá luohttámuš riektevuogádahkii.