Sámiide ferte eambbo válddi mearridit iežaset guoski áššiide
Ráđđehus lea vuot ođđasit sádden árvalusa Stuoradiggái áššin konsultašuvdnašiehtadusa, mii geatnegahttá stáhta ráđđadallat Sámedikkiin ja sápmelaččaiguin geaidda ášši guoská. Konsultašuvdnašiehtadus ásahuvvui 2005:s, muhto dat ii leat ođasmahtton dan rájes. Sámedikkis dahje eará sámi joavkkuin, berošteddjiin dahje servviin lea dán mearrádusa mielde vuoigatvuohta leat aktiivvalaččat mielde váikkuheamen buot mearrideaddji dásiin ja galgá duođalaš vejolašvuohta váikkuhit mearrádusa sisdoalu. Dávjá aŋkke ii lea dan láhkai doaibman duohta eallimis.
Konsulterensoahpamuš galgá ge dál šaddat láhkan, go dán rádjái lea dat leamaš gonagaslaš resolušuvdnan. Liikká das ii dáidde nu stuorra praktihkalaš mearkkašupmi dan ektui mii guoská Sámediggái, muhto das aŋkke lea ođas, ahte maiddái suohkanat ja fylkkasuohkanat geatnegahttojit ráđđádallat sápmelaččaiguin báikkálaš ja guovllulaš dásis. Dat dieđuš addá sámiide buoret vejolašvuođa váikkuhit áššiid maid meannudit suohkanat ja fylkkat.
Liikká leat eahpádusas ahte buorida go dat beare ollu sápmelaččaid dili.
Liikká leat eahpádusas ahte buorida go dat beare ollu sápmelaččaid dili. Ain boahtá leat dan láhkai, ahte stáhta- ja suohkaneiseválddiin lea váldi mearridit ášši vaikke eai nagot ráđđádallat sámi guoski áššiin ovttaoaivilvuođa. Dan leat ge dán rádjái oaidnán vaikke man galli iešguđet áššis, ahte ráđđehus dahje eará stáhtaeiseválddit mearridit áššiid vaikke Sámediggi ja stáhtaeiseválddit eai nagot soahpat. Seamma láhkai ballat geavvamis maid áššiin maid ráđđádallet suohkaniid ja fylkkaid dásis, ahte sápmelaččaid vuosttaldeamit dahje gáibideamit eai doahttaluvvo, ja nu mearridit áššiid juste mot ieža háliidit.
Konsultašuvdnašiehtadusas berre biddjot eambbo gáibádus dasa, ahte eiseválddit ja sápmelaččat galget nagodit soahpat ovdal go sámi guoski áššiid mearridit eiseválddit. Dan ii daga dálá, ii ge ođasmahtton šiehtadus. Danne daidá ain šaddat ollu áššiin dan láhkai, ahte eiseválddit guldalit nuppe bealde beavddi maid sápmelaš oaivvilda, ja dasto mearridit ášši iežaset miela mielde. Ii ge dakkár vuohki leat duohta ráđđádallan, muhto dušše juogalágan ságasteapmi mas lonohallat oaiviliid.
Dasa lassin fertejit sápmelaččat ieža beassat mearridašgoahtit sámi siskkáldas áššiid. Danne vuordit ahte eiseválddit addet sápmelaččaide iešmearrideami ja dasa biddjo sisdoallu. Dál lea Sámedikkis beare unnán váldi váikkuhit sámi guoski áššiid buot dásiin, go ii leat iešmearrideapmi. Boahtteáiggi višuvdnan berre leat iešmearrideapmi mainna Sámediggi ieš beassá dahkat mearrádusaid sámi guoski áššiin, nu go ovdamearkka dihte sámi oahppoáššiid, kulturáššiid ja diehttelasat ealáhusáššiid.