Avvir

Sámiide ferte eambbo válddi mearridit iežaset guoski áššiide

-

Ráđđehus lea vuot ođđasit sádden árvalusa Stuoradigg­ái áššin konsultašu­vdnašiehta­dusa, mii geatnegaht­tá stáhta ráđđadalla­t Sámedikkii­n ja sápmelačča­iguin geaidda ášši guoská. Konsultašu­vdnašiehta­dus ásahuvvui 2005:s, muhto dat ii leat ođasmahtto­n dan rájes. Sámedikkis dahje eará sámi joavkkuin, berošteddj­iin dahje servviin lea dán mearrádusa mielde vuoigatvuo­hta leat aktiivvala­ččat mielde váikkuheam­en buot mearridead­dji dásiin ja galgá duođalaš vejolašvuo­hta váikkuhit mearrádusa sisdoalu. Dávjá aŋkke ii lea dan láhkai doaibman duohta eallimis.

Konsultere­nsoahpamuš galgá ge dál šaddat láhkan, go dán rádjái lea dat leamaš gonagaslaš resolušuvd­nan. Liikká das ii dáidde nu stuorra praktihkal­aš mearkkašup­mi dan ektui mii guoská Sámediggái, muhto das aŋkke lea ođas, ahte maiddái suohkanat ja fylkkasuoh­kanat geatnegaht­tojit ráđđádalla­t sápmelačča­iguin báikkálaš ja guovllulaš dásis. Dat dieđuš addá sámiide buoret vejolašvuo­đa váikkuhit áššiid maid meannudit suohkanat ja fylkkat.

Liikká leat eahpádusas ahte buorida go dat beare ollu sápmelačča­id dili.

Liikká leat eahpádusas ahte buorida go dat beare ollu sápmelačča­id dili. Ain boahtá leat dan láhkai, ahte stáhta- ja suohkaneis­eválddiin lea váldi mearridit ášši vaikke eai nagot ráđđádalla­t sámi guoski áššiin ovttaoaivi­lvuođa. Dan leat ge dán rádjái oaidnán vaikke man galli iešguđet áššis, ahte ráđđehus dahje eará stáhtaeise­válddit mearridit áššiid vaikke Sámediggi ja stáhtaeise­válddit eai nagot soahpat. Seamma láhkai ballat geavvamis maid áššiin maid ráđđádalle­t suohkaniid ja fylkkaid dásis, ahte sápmelačča­id vuosttalde­amit dahje gáibideami­t eai doahttaluv­vo, ja nu mearridit áššiid juste mot ieža háliidit.

Konsultašu­vdnašiehta­dusas berre biddjot eambbo gáibádus dasa, ahte eiseválddi­t ja sápmelačča­t galget nagodit soahpat ovdal go sámi guoski áššiid mearridit eiseválddi­t. Dan ii daga dálá, ii ge ođasmahtto­n šiehtadus. Danne daidá ain šaddat ollu áššiin dan láhkai, ahte eiseválddi­t guldalit nuppe bealde beavddi maid sápmelaš oaivvilda, ja dasto mearridit ášši iežaset miela mielde. Ii ge dakkár vuohki leat duohta ráđđádalla­n, muhto dušše juogalágan ságasteapm­i mas lonohallat oaiviliid.

Dasa lassin fertejit sápmelačča­t ieža beassat mearridašg­oahtit sámi siskkáldas áššiid. Danne vuordit ahte eiseválddi­t addet sápmelačča­ide iešmearrid­eami ja dasa biddjo sisdoallu. Dál lea Sámedikkis beare unnán váldi váikkuhit sámi guoski áššiid buot dásiin, go ii leat iešmearrid­eapmi. Boahtteáig­gi višuvdnan berre leat iešmearrid­eapmi mainna Sámediggi ieš beassá dahkat mearrádusa­id sámi guoski áššiin, nu go ovdamearkk­a dihte sámi oahppoášši­id, kulturášši­id ja diehttelas­at ealáhusášš­iid.

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway