– Dehálaš ahte sámi buktagat ja vásáhusat duođas leat SÁMI
Sámediggi ja Romssa gielda leat soahpan gávpeja mátkeealáhussurggiin ráhkadit ehtalaš ofelačča mo sáhttá fállat sámi kultuvrra máilbmái ruđalaččat.
– Romssa historjái ja identitehtii lea sámi kultuvra njunnošis. Romsa lea áiggi mielde ahtanuššan stuorra mátkeealáhusa báikin. Dan ahtanuššamis leat mii vuohttán ahte márkan ohcala sámi kultuvrra eanet ja eanet. Danin lea dehálaš ahte sámi buktagat ja vásáhusat leat sámi buktagat ja vásáhusat.
Romsa lea sihke stuorra gávpot ja gielda Davvi-norggas ja danin lea ge dehálaš ahte Romsa lea mielde áimmahuššamin sámi kultuvrra ja identitehta skihkalaččat. Danin galgá dat bealli leat mielde gieldda mátkeealáhusa strategiijas. Gielda lea hui rámis go leat beassan mielde dán ovttasbargui ja ahte mii leat mielde ovdánahttimin buktagiid ja vásáhusaid man vuođđu lea guovllu historjá ja identitehta, lohká Romssa gieldda sátnejođiheaddji Gunnar Wilhelmsen.
Diehtu dárbu
Ulbmil ehtalaš ofelaččain lea ovdánahttit jáhkehahtti, luohtehahtti ja gelbbolašvuođas vuolgán sámi kultuvrra márkanastima iešguđet buktagiid, vásáhusaid ja bálvalusaid bokte. Lea Visittromsø-regiuvdna, Tromsø Sentrum AS ja Naeringsforeningen i Tromsø regiuvnnas mat leat álggaheaddjit. Vahca prošeaktajođiheaddji Anna-lisa Johannessen-rhea lea álggahan Sámedikki ja Romssa gávpoga historjjálaš ovttasbargoprošeavtta. Prošeavtta bokte fuomášedje ahte lea diehtodárbbu dusten dihtii sámi vásáhusaid ohcaleami sihke báikeolbmuin ja gussiin. Johannessen-rhea lohká vaza prošeavtta ulbmil lea gállit bálgá man eará sáhttet čuovvut.
Sávvojuvvon máhttu
– Vahca nammasaš prošeakta lea vuolgán Sámedikki sávaldagas ahte sápmelaččat eai galgga vásihit ahte sámi kultuvra ja identitehta vajálduvvu, dahje eksotifiserejuvvo ja álkidahttojuvvo gávppálašvuođa bokte. Ehtalaš ofelaš galgá mielde háhkat máhtu, seammás go čuovvu ovttastahttojuvvon ceavzilis mihttomeari, lohká Sámediggeráđđelahttu Silje Karine Muotka.
Visit Tromsø mátkeealáhusa hoavda Lone Helle lohká lea dehálažžan Romssa gávpe- ja mátkeealáhussii ahte sii sáhttet gaskkustit sámi kultuvrra máhtolašvuođain. Son muitala ahte olbmot háliidit oahppat eambbo sámi kultuvrra birra.
Ovttasbargoskihpárat lohket ahte go sii ovttasráđiid dorjot sámi ehtalaš ofelaš-dokumeantta, de čájehit maid ahte sii váldet ášši duođalažžan ja háliidit ahte gávpoga gávppit gaskkustit sámi kultuvrra skihkalaččat.
– Bargu lea juo buori muttus jođus ja go ofelaš lea gárvvis, de lea mielde lasiheamen gelbbolašvuođa mo sámi kultuvrra buktagiid galgá skihkalaččat márkanastit, lohká sátnejođiheaddji Wilhelmsen preassadieđáhusas.