– NIEHKOBARGU beassat tevdnet
Beaivváš Teáhtera ja Sámi joatkkaskuvlla
Statsbygg lea válljen vihtta fitnodatjoavkku gilvalit buktit buoremus fálaldaga tevdnet ja hukset Beaivváš Sámi Našunálateáhtera ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla Guovdageainnus. Dás leaba sámi arkiteavttat Joar Nango ja Káre Ráija Anti mielde.
Statsbygg lea válljen vihtta fitnodatjoavkku gilvalit buktit buoremus fálaldaga tevdnet ja hukset Beaivváš Sámi Našunálateáhtera ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla Guovdageainnus. Dás leaba sámi arkiteavtta guovttos Joar Nango ja Káre Ráija Anti mielde.
Statsbygg lea dáhtton vihtta arkiteavtta ja entreprenevrafitnodaga gilvalit geas lea buoremus evttohus ja fálaldat tevdnet ja hukset Beaivváš Sámi Našunálateáhtera ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla. Dán viđa joavkkus leat guokte sámi arkiteavtta. Soai leaba sámi arkiteavttat Joar Nango ja Káre Ráija Anti. Válljejuvvon vihtta joavkku galget buktit iežaset evttohusaid 2021 miessemánu ja dalle mearrida Statsbygg guđemuš fitnodat oažžu dan barggu.
– Somát barggu in livčče sáhttán oažžut. Lea niehkobargu beassat gilvui tevdnet ja hábmet Beaivváš Sámi Našunálateáhtera ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla Guovdageainnus, lohká arkiteakta ja dáiddár Joar Nango geas leat olu fuolkkit dán guovllus.
Nango mielas lea dehálaš digaštallat stáhta ásahusa rolla sámi arkitektuvrras, erenoamážit go sis lea bajimus mearridanváldi mo sámi ásahusaid almmolašviesuid hápmi galgá leat, erenoamážit mo áimmahuššet sin ovddasvástádusa fuolahit sámi arkitektuvrra. Son ii hálit ahte sámi arkiteavttat galget biddjojuvvot riehpo-rollii, muhto son háliida álggahit digaštallama go Statsbygg bidjá eavttuid ja mearrida maid jury galgá deattuhit go válljejit vuoiti.
Sámi perspektiiva dehálaš
Káre Ráija Anti lea nubbi dan guovtti arkiteavttas geat Ávvira dieđuid mielde leat tevdnemin Sámi Našunálateáhtera ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla. Muitala čakčat jearai su hoavda háliida go searvat dán gilvui ja dieđusge háliidii leat mielde tevdnemin ođđa joatkkaskuvlla gos ieš lea vázzán skuvlla.
– Bealistan lea hui somá munnje. Munnje lea somá tevdnet juoidá mii lea ruovttus ja mas lea sámi perspektiiva. Dat lei maid mus diploma barggus. Eat mii leat nu galle sámi arkiteavtta, eat ge leat ieža beassan tevdnet sámi viesuid, lohká Káre Ráija Anti ja measta njuorrasa go lohká dan.
Doaivumis sámi arkiteavttas buoret ipmárdus
Code fitnodaga eaiggáda, sámi arkiteavtta Ole Henrik Einejorda, mielas lea dehálaš ahte sámi arkiteavttat leat mielde hábmemin sámi almmolaš viesuid.
– Mun doaivvun sámi arkiteavttain lea buoret ipmárdus sámi dilis go eará arkiteavttain. Sámi arkiteakta soaitá deaivat báikkálaš olbmuid miela. Ovdamearkka dihtii soitet Guovdageainnu olbmot dovdat dálu eambbo sin ruoktun jus sámi arkiteakta livčče mielde. Soaitá boahtit sámi vuoigŋa dan arkiteavttas. In jáhke leat ovdal dáhpáhuvvan ahte leamaš ná ollu sámi arkiteavttat mielde dákkár gilvvus gal, lohká Ole Henrik Einejord, gii lei mielde gilvvus tevdnet Diehtosiidda, muhto ii beassan mielde.
Einejord muitala son lei maid mielde guvttiin sámi arkiteavttain dán gilvvus, muhto su fitnodat ii válljejuvvon.
Miellagiddevaš diehtit maid Statsbygg deattuha
Sámi arkiteakta Johan Gustavsen geas lea AT Plan&arkitektur fitnodat muitala Statsbygg čállá iežaset árvvoštallanteavsttas ahte juohke joavku lea duođaštan sis lea gelbbolašvuohta sámi arkitektuvrras.
– Muhto livčče lean miellagiddevaš gullat maid leat duođaštan ja mii lea vuođđu dasa. Go Statsbygg vállje joavkku, de árvvoštallet dáid joavkkuid gelbbolašvuođa iešguđet suorggis. Ovdamearkka dihtii jus leat deattuhan elrávdnjeja čáhcebohccibargi, de sáhttá jearrat manin nu. Maiddái mo sii leat duođaštan sii dihtet mo lea hukset sámi guovlluin. In dieđe šattaš go vuohkkasut sámi viessu jus sámi arkiteakta leš mielde, muhto gávdno dán birra veaháš digaštallan, lohká Johan Gustavsen.
Son muitala su fitnodat ii beas
san dán viđa joavkku jovkui vaikko lei ohcan.
Árvvoštallanlávdegoddi árvvoštallá
Statsbygg Sámi Našunálateáhtera ja Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla Guovdageainnu prošeaktajođiheaddji Marte Kollstrøm dahje nu mo leat gohčodišgoahtán: Guovdageainnu ovttastahttinprošeaktan, lohká dát viessu šaddá birrasii 6.000 m².
– Mis ii leat jury, muhto mis lea árvvoštallanlávdegoddi mii árvvoštallá mo juohke joavku lea čoavdán ášši oppalaččat, sihke lanjaid ja mo viessosaji lea buoremus ja vuohkkasamos ávkkástallat. Lávdegoddi dieđiha mat váilot, maid ferte muddet. Mii guoská viesu sámevuođa čájeheapmái, de bálkáhat muhtimiid dan dahkat min ovddas, čilge Statsbygg Guovdageainnu ovttastahttinprošeavtta jođiheaddji Marte Kollstrøm.
Viessu galgá muitalit ahte lea Sámis
Beaivváš Sámi Našunálateáhtera hoavda Rolf Degerlund lea hirbmat ilus go bargu cegget ođđa viesu Beaivváš Sámi Našunálateáhterii ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlii Guovdageidnui lea jođus.
– Mun leamaš mielde čoahkkinastimin Kulturdepartemeanttain ja Statsbyggain. Mun lean oppa áiggi deattuhan dát viessu galgá muitalit dat lea Sámis, iige eará guovllus. Lea illudahtti go Joar Nango ja nubbi eará sámi arkiteakta leaba mielde, illuda
Beaivváš Sámi Našunálateáhter hoavda Rolf Degerlund.
Son ii dieđe man stuorisin Beaivváš Teáhtera viessu huksejuvvo, muhto galgá leat ođđaáigásaš teáhter ja maiddái heivehuvvon teáhterdoibmii. Muitala huksenášši mearriduvvui 2020 geassemánus ja juovlamánus.