SÁMEGIELAIN II OAČČO
liigečuoggáid beassat alitohppui
Sámegielas ii leat Norggas seamma árvu go máhkaš kiinnágielas, go galgá ohcat alitoahpuide.
Sámegielas ii leat Norggas seamma árvu go máhkaš kiinnágielas, go galgá ohcat alitoahpuide.
Dál lea dilli Norggas nu ahte jus joatkkaskuvllas lea oahppis sámegiella vuosttašgiella fágan, de dat ii oaččo liigečuoggáid go galgá alitoahpuide ohcat.
Jus baicca lea máhkaš kiinnágiella, mii lea nu gohčoduvvon amasgiellafága joatkkaskuvllas, dainna oažžu liigečuoggáid dasto go galgá alitoahpuide ohcat.
Dat bođii ovdan go Sámedikki Bajásšaddan-, fuolahus- ja oahppolávdegoddi doalai rabasgulaskuddama dan oktavuođas go sámi vuoigatvuodat galget ođasmahttot ođđa oahpahuslágas.
Ii seamma árvu
Sámi joatkkaskuvlla ja boazodoalloskuvlla rektora, Ellen Inga O. Haetta, mielas ii leat dat dohkálaš go sámegielas ii oro seamma árvu go amasgielain Norggas.
– Mun gal oaivvildan ahte jus sámegiela váldá joatkkaskuvladásis vuosttašgiellan, de galggašii dat buktit liigečuoggáid dasto go alitohppui ohcá oahppi. Nu ii leat dál, ja mu mielas galggašii bargot nu ahte sámegiella lea seamma dásis go amasgielat Norggas, lohká Haetta.
Son buohtastahttá dainna go sii fállet kiinnágiela amasgiellafágan Sámi joatkkaskuvllas ja boazodoalloskuvllas dál. Jus dat oahppi ohcá alitohppui, de son oažžu dan giela ovddas liigečuoggáid ja nu maid beassá ovddabeallai earáid geain eai leat liikká olu čuoggát.
Earret eará beassá dat oahppi geas lea kiinnágiella, ovddabeallai nuppi oahppi geas lea sámegiella leamaš vuosttašgiellan joatkkaskuvllas, jus muđui leaba dássálagaid čuoggáid dáfus.
Movttiidahttin
Haetta oaivvilda ahte dakko bokte lea Sámediggi beahttán, go dat livččii su mielas buorre movttiidahttindoaibmá vai eanebut válddášedje sámegiela vuosttašgiellafágan joatkkaskuvllas.
– Mii oaidnit erohusa dušše dan guovtti Sámi joatkkaskuvllas juo, Kárášjogas ja Guovdageainnus, gos eanas oassi Guovdageainnus váldet sámegiela vuosttašgiellan joatkkaskuvllas, ja Kárášjogas dušše badjelaš bealli, lohká son.
Ávvir lea oaidnán loguid main boahtá ovdan ahte Guovdageainnus lea 85 proseantta ohppiin sámegiella vuosttašgiellan, ja Kárášjoga joatkkaskuvllas fas dušše 58 proseantta.
– Dainna ferte politihkalaččat bargat ahte oažžut sámegiela seamma dássái go amasgielat, ja dat lea Sámedikki bargu. Dat livččii dakkár movttiidahttindoaibma vai eambbogat váldet sámegiela vuosttašgiellan joatkkaskuvllas, lohká son.
– Kárášjogas lea gullon ahte oahppit miellaeavttus válljejit sámegiela nubbingiellan joatkkaskuvllas. Manin nu jáhkát?
– Dan gal sáhtát jearrat sin rektoris, lohká Haetta.
Ii doala deaivása
Sámi joatkkaskuvlla rektor Kárášjogas, Synnøve SolbakkenHärkönen, ii loga doallat deaivása ahte sis válljejit sámegieloahppit, geain vuođđoskuvllas lea leamašan sámegiella vuosttašgiellan, sámegiela nubbingiellan joatkkaskuvllas.
– Lea duohta ahte muhtun jagiid áigi lei nu dilli dáppe Kárášjogas. Mii jearaimet sis guđet ledje dahkan nu, ahte manin nu dah
ket. Dasa lei vástádus ahte galgá álkibut oažžut buori árvosáni. Čájehuvvui ahte ii lean liikká nu álki buori árvosáni oažžut, ja dál ii leat mis šat diet hástalus. Mis leat 60 proseantta ohppiin geat váldet sámegiela vuosttašgiellan dál, muitala Solbakken-härkönen.
– 60 proseantta geat váldet sámegiela vuosttašgiellan, dat lea badjelaš bealli ohppiin. Ii go dat leat unnán du mielas dan ektui go Guovdageainnus, gos váldet 85 proseantta ohppiin sámegiela vuosttašgiellan?
– Na, muhto mis bohtet goit unnimus 20 proseantta ohppiin eará báikkiin, ja sis lea dávjá sámegiella leamašan goalmmát dahje njealját giellan, muitalaSolbakken-härkönen.
Doarju Haetta
Solbakken-härkönen liikká doarju Ellen Inga O. Haetta moaitámuša go sámegiella ii atte seamma vejolašvuođa go amasgielat, dalle go galgá alitohppui ohcat.
– Juo, mu mielas gal galggašedje oahppit, geain lea sámegiella vuosttašgiellan, oažžut liigečuoggáid go ohcet alitohppui, lohká son.
Ávvirii ii lihkostuvvan oažžut oktavuođa Sámedikki ráđđelahtuin Mikkel Eskil Mikkelseniin kommenteret ášši.