– Mađi eambbo oahppat kultuvrra birra, dađi eambbo eastadat rasismma
– Mánáide ferte oahpahit sámiid birra jo mánáidgárdeagis, ja dainna lágiin sáhttá rievdadit miellaguottu ja eastadit rasismma, oaivvilda girječálli Anne Lise Johnsen Swart.
Cuoŋománus ilbmá akademalaš girji «Samiske stemmer i barnehagen». Ođđa rámmaplánas, mii bođii 2017:s, oaččui sámi sisdoallu nannosit saji, ja girji ovdanbuktá ođđa ja hutkkálaš vugiid mo fátmmasta sámi árvvuid mánáidgárddiide.
– Lea dehálaš mánáide oahppat sámi kultuvrra birra, oahppat Norgga girjáivuođa birra, ja oahppat gudnejahttit guhtet guoibmáseamet iešvuođaid ja erohusaid. Lea dehálaš mánáide addit dien ipmárdusa ja árvvolaš vásáhusaid sámi kultuvrras. Mađi eambbo oahppat kultuvrra birra, dađi eambbo eastadat rasismma ja vealáheami, muitala girječálli Anne Lise Johnsen Swart.
– Áigumuš ii váillo
Girjji leat golbma nissona čállán, Anne Lise Johnsen Swart, Bente Fønnebø ja Unni Jernberg. Girječálli Swart čilge girjji leat bagadeaddjin ja resursan mánáidgárddiide miehtá riikka main váilu sámi gelbbolašvuohta.
– Mánáidgárdebargiin ii váillo áigumuš, muhto gelbbolašvuohta. Girji sáhttá geavahuvvot resursan, ja das juohkit dieđuid mánáidgárddiide ahte gávdnojit nanu sámi institušuvnnat ja sámi mánáidgárddit, maiguin sáhttet ovttasbargat, ja sámi áppat ja neahttasiiddut main gávdnet materiálaid, muitala Swart.
Sámiid duogášhistorjá
Swart čilge ahte girjjis leat guokte oasi, teorehtalaš ja praktihkalaš. Teorehtalaš oasis ovdanbuktet rámmaplána ja láhkaortnega gáibádusaid, ja maiddái historjjálaš duogáža, earret eará dáruiduhttima ja Álttá-akšuvnna birra. Praktihkalaš oasis lea bagadus dasa mo mánáidgárddit sáhttet árgabeaivái heivehit sámi sisdoalu.
– Girjjis boahtá ovdan sápmelaččaid duogášhistorjá, mas lea sáhka kultursensitivitehtas ja mo historjá lea váikkuhan kultuvrra ja identitehta, mii lea oalle dehálaš. Dasto praktihkalaš oasis lea mihttu ahte dáčča mánáidgárddit sáhttet viežžat inspirašuvnna sámi mánáidgárddiin heivehit sámi sisdoalu mánáidgárdeárgabeaivái, ja addit mánáide sámekultuvrralaš vásáhusaid, muitala Swart.
Rievdadit miellaguottu sámiide
Dasa lassin go girjji bokte sáhttet eastadit rasismma ja vealáheami, doaivu Swart mánáidgárdemánáid doalvut sámekultuvrralaš vásáhusaid ruoktot ja dainna lágiin sáhttet rievdadit miellaguottu váhnemiin maiddái.
– Mánáide lea álki oahpahit, sii leat fátmmasteaddjit. Soitet ahte mánát mannet ruoktot ja muitalit váhnemiidda makkár sámekultuvrralaš doaimmaid leat vásihan. Leat dakkár smávva diŋggat mat leat riggodahkan eallimii ja addet gelbbolašvuođa, mat de fas sáhttet rievdadit miellaguottu sámiide, muitala Swart.
Fátmmastit perspektiivvaid miehtá Sámi
Anne Lise Johnsen Swart lea bajásšaddan Deanus, muhto dál ássá Oslos. Son lea Oslomet universitehta mánáidgárdeoahpahusa logaldalli ja maŋimuš áiggiid lea maid logaldallan kultursensitiivva birra. Sus lea mastergráda sosiála barggus eamiálbmotperspektiivvas. Girjji buvttadeamis lea son bargan sámi oainnu sihkkarastimiiin. Son lohká fátmmastan buot sámi guovlluid ja sámi máŋggabealatvuođa.
– Mii leat earret eará nuortalaš guovllus maid ožžon perspektiivva. Midjiide lei dehálaš ahte fátmmastat buot sámi guovlluid ja perspektiivvaid, iešguđet fágaolbmuin ja mánáidgárdebargiin miehtá Sámi, davvin, máddin, nuortan ja oarjin, muitala Swart.
Váillaha eambbo sámi resursamateriálaid
Girji almmuhuvvo cuoŋománus. Dat lea vuosttaš girji man Swart almmuha, ja dainna illuda. Son maid rámida nissonguoktá geaiguin lea ovttasbargan buvttadeamis girjji.
– Mun illudan go girji almmuhuvvo. Dán barggus lean ožžon buriid bargovásáhusaid, maid lea buorre váldit viidáset. Ferten maid rámidit Unni Jernberg ja Bente Fønnebø. Mun lean ovttasbargan guvttiin resursanávccalaš nissoniin. Soai oaidniba árvvu sámi kultuvrras. Leamaš olu bargu, muhto lea maid leamaš nu gelddolaš. Sávan boahtit eambbo sullasaš resursamateriálaid, go mii dárbbašat sámi resurssaid, loahpaha Anne Lise Johnsen Swart.