Árvvoštallá geassit RUOVTTOLUOTTA SKEŊKEJUVVON DÁIDAGIID
Dáiddár Rose-marie Huuva skeŋkii čieža dáidaga Davvi-norgga Dáiddamuseii (DNDM) jagi 2017 go Jeremie Mcgowan lei DNDM hoavda. Maŋŋá go DNDM lihcui Mcgowana, de lea Huuva massán buot luohttámuša stivrii ja árvvoštallá dál geassit iežas dáidagiid ruovttoluo
Dáiddár Rose-marie Huuva skeŋkii čieža dáidaga Davvi-norgga Dáiddamuseii (DNDM) jagi 2017 go Jeremie Mcgowan lei DNDM hoavda 2016-2020 ja 2020-2021. Maŋŋá go DNDM lihcui Mcgowan, de lea Huuva massán buot luohttámuša stivrii ja árvvoštallá dál geassit iežas dáidagiid ruovttoluotta ja skeŋket daid muhtin sámi dáiddamuseii mii atná sámi dáidaga árvvus. DNDM čállá ruovttusiiddus ahte Rose-marie Huuva skeŋke su čieža dáidaga DNDM:I go musea lea barggu bokte lokten sámi dáidaga árvvu. Dat dáidagat čájehuvvojedje DNDM:S 05.10.2018 – 01.09.2019 áigodagas.
– Ii leat dábálaš gáibidit ruovttoluotta skeaŋkka. Muhto munnje bođii dat jurdda go bessen gullat mo lea gieđahallan DNDM hoavdda, Jeremie Mcgowana. Mun ožžon nu buori luohttámuša Mcgowanii go suinna ságastallen. Ledjen ožžon rávvaga skeŋket iežan dáiddačoakkáldaga DNDM:I. Muhto go ođđa stivra lea nie fastit dahkan, eaige oro áigumin addit sámi dáidagiidda saji museas, de lean árvvoštallagoahtán galggan go mun gáibidit iežan dáiddačoakkáldaga ruovttoluotta ja skeŋket čoakkáldaga iežá guvlui, dakkár ásahussii mii árvvoštallá sámi dáidaga, lohká Rose-marie Huuva.
Rose-marie Huuva vástida oanehaččat maŋŋá go lea gullan maid DNDM stivrajođiheaddji lea vástidan, ahte DNDM stivrahođiheaddjis lea fiinna sánit, muhto son ii duostta luohttit dasa nu guhkká go DNDM ii leat fásta sámi áirras stivrras. Huuva ballá jus dat oaivil rievdda DNDM, de sáhttá maŋit áiggi ođđa stivra jorggihit vaikko gosa dán áššis.
Politihkalaš áššin šaddan
Son čilge ahte sivva lihccut Jeremie Mcgowana virggis soaitá leat go Mcgowan lei lokten sámi dáidagiid árvvu seamma árvodássái go dáža ja riikkaidgaskasaš dáidaga. Huuva muitala dat čieža dáidaga lea su eallinagi dehálamos ja buoremus dáidagat ja go skeŋkii museii daid, de lei jurdda ahte musea addá dasa ánssu.
– Jus leš vejolaš daid viežžat, de barggan dan. Mu oainnu gokte lea bargan museahoavddain, de orru dál leamen šaddan dakkár politihkalaš áššin, ii ge sáhka dáidagis. Ii leat dušše mu oaidnu, gulan ahte eará sámi dáiddárat,
GARRA SIGNÁLAT DÁIDDÁRIIN. Sámi dáiddár Inger Blix Kvammen govvejuvvon Kárášjogas go sus lei dáiddačájáhus «Memory» SDG:S 17.04.-31.05.2015. Vuorkágovva: Astrid Helander
geat ledje stivrras, geassádedje. Lei buorre go nu dahke. Mun ferten dál jurddašit vuos mo mun galg
gan mearridit ja gokte galggan bargat ovddosguvlui, lohká Rose-marie Huuva.
Ii bat DNDM leat maid sámi dáidaga várás
Lene Westerås lea Sámi Dáiddačehpiid Searvvi (SDS) stivrajođiheaddji. Son muitala SDS lei hirbmat duđavaš go Jeremie Mcgowan bajidii Davvi-norgga Dáiddamusea sámi dáidagiid máilmmi dássái mii ovdal ii lean dahkkon Norggas.
– Min mielas lei hirbmat váivi go lihcohalai. Ii leat buorre go ovttaskas sámi dáiddárat leat gártan dakkár dillái ahte ferte árvvoštallagoahtit viežžat iežaset dáidagiid ruovttoluotta, lohká Lene Westerås.
Su mielas lea gelddolaš oaidnit maid DNDM stivra dahká jus vuoittáhallet Mcgowanii, geassádit stivrras go vai jotket go. Son lohká sámi dáiddárat leat jearahišgoahtán ii ba DNDM galgga maid ovddastit sámi dáidaga.