Ráđđehus rahpan rájáid rádjarasttildeaddji bargiide
Vuossárgga rájes besse beaivválaš rádjarasttildeaddjit Ruoŧas ja Suomas boahtit Norgii fas bargui. Dat illudahttá Deanu sátnejođiheaddji Helga Pedersena ja rádjarasttildeaddji Aslak Pieski.
Maŋŋá go Norgga ráddjii sisjohtinnjuolggadusaid ođđajagemánu 29.beaivvi, de leat masá buot bargit, geat johtet beaivválaččat Suoma dahje Ruoŧa rájá rastá Norgii, leamaš hehttejuvvon beassamis bargui, earret dearvvašvuođabargit. Ráđđehus dieđiha ahte dat lea addán mearkkašahtti váikkuhusaid, erenomážit sidjiide geat eai oaččo bálkká go eai beasa boahtit bargui Norgii. Das lea sáhka birrasii 3000 olbmos. Dearvvašvuođadirektoráhtta ja FHI oaivvildit ahte lea dohkálaš váldit eret daid sisajohtinráddjehusaid dan joavkku hárrái.
– Njoammundilálašvuohta Norggas ja Eurohpás dahká ahte mii eat sáhte rahpat nu olu hávális, muhto lea buorre go leat gávdnan čovdosa dan unna jovkui, rádjarasttildeddjiide, geat leat leamaš issoras váttis dilálašvuođas, dadjá justiisa- ja gearggusvuođaministtar Monica Maeland.
– Viimmat min guldalan
Deanu sátnejođiheaddji Helga Pedersen lohká dan leat buorren ođasin sin gildii.
– Dat lea hui buorre ja go min leat viimmat guldalan. Dat dahká eallima álkibun Deanu skuvllaide ja erenomážit min ealáhusaide. Mun jurddašan ahte dat lea rivttes mearrádus, go mu mielas lea áibbas boastut ahte sii geat beaivválaččat johtet barggu geažil rájá rastá rádjagielddain, ahte sii galget gieđahallot dego bargofápmun geat bohtet guhkkin eret. Lea áibbas eará viežžat bargofámu Njuorggámis go viežžat bargofámu
Helssegis dahje eará Eurohpá riikkain guhkkin eret, dadjá Deanu sátnejođiheaddji Helga Pedersen.
Eallin measta orustan
Biret Ovllá Ásllat / Aslak Pieski lea guokte vahku leamaš ruovttus maŋŋá go Norgga ráđđehus giddii rájáid rádjarasttildeddjiide geat eai bargga dearvvašvuođasuorggis. Son ássá Ohcejogas, ja bargá Deanu sámeskuvllas, ja vuossárgga beassá son deavdit boaldámuša biilii ja vuoddját iđđes bargui Deanušaldái. Son muitala leat leamaš jaskes guokte vahk.
– Dáppe davvin leat dávdda ektui leat davviolbmot gillán duođaid olu. Rádjagávpi ja eallin lea measta orustan dáppe, ja sáhttá nu ahte olmmoš ii oainne olus gean ge. Rádjarasttildeaddjin, nu go mun, mun finan barggus ja bargosajis, oainnán eambo olbmuid go dáppe ruovttus. Suoma bealde ovttastalan dušše iežan bearrašiin, ja jus earáiguin, de in leat nu guhká daiguin, dadjá son.
Garra njuolggadusaid vuolde
Son lea dolkan go Norgga ráđđehus rievdada njuolggadusaid nu dávjá, ja sávvá ahte sin dieđut bohtet sámegillii nu go Suoma ráđđehus dahká go almmuha ođđa njuolggadusaid.
– Doaivumis manašii dat meaddel. Olbmot han váibet go leat menddo garra njuolggadusat menddo guhká ja jus leat garra deattu vuolde, de geavvá muhtumin ahte eai nákce čuovvut go menddo olu spihčče ja balddáhallá álbmoga menddo olu.
Dál lea mis dat deaddu ahte mun lean johtán bargui ja álo ferte ballat ahte jus mii nu manná boastut, de sáhkkohallá vel 20 000 ruvnnuin, go eai leat nu čielga njuolggadusat mo gos lea, lohká Pieski.
Dehálaš bargiide geat šaddet rájá rasttildit
Sisajohtinráddjema spiehkasteapmi guoská olgoriikalaččaide geat orrot Suomas ja Ruoŧas geat beaivválaččat johtet barggu geažil Norgii. Dat guoská maiddái sidiijde geain lea eahket- ja idjabargu, nu guhká go vuolgá ruoktot maŋŋá bargoáiggi.
– Ráđđehus lea dál ožžon sadjái njoammunsuddjenfágalaš rávvaga ortnega mii dahká vejolažžan beaivválaš rádjerasttildeaddji bargiide Suomas ja Ruoŧas beassat bargui Norgii. Dat leat buorit ođđasat sidjiide, dadjá bargo- ja sosiálaministtar Torbjørn Røe Isaksen preassadieđáhusa bokte.
Ođđa njuolggadusat
Ráđđehus ráddje njuolggadusaid, ja ásahit gáibádusa sisamátkkošteami láhkaásahusain ahte Suoma ja Ruoŧa bargit, geat beaivválaččat rasttildit rájá, fertejit čájehit negatiiva covid-19- iskosa mii lea váldon maŋimuš čieža beaivvis. Iskkus ferte leat váldon Norggas, Suomas dahje Ruoŧas, ja ferte váldon ovdal go sáhttá rasttildit rájá.
Covid-19 láhkaásahusa § 6b rievdaduvvo maiddái dan láhkai ahte maŋŋá go lea boahtán riikii, de ii leat gáibádus váldit ođđa iskosa dan beaivvi go boahtá, muhto lea gáibádus váldit iskosa unnimusat čieža beaivvi maŋŋá negatiiva iskosa. Gáibádus váldit iskosa juohke čihččet beaivvi lea ahte garvit sisajohtinerrema bargoáiggis doalahuvvo. Ođđa njuolggadusat bohtet fápmui vuossárgga gaskaija njukčamánu 1. beaivvi.