Historjjálaš dáhpáhus

Ikte lei historjjálaš beaivi Sámis go Lappekodisilla máhcahuvvui Sápmái ja Sámi Arkiivii Guovdageidnui. Dilálašvuođa čuovui Majestehta gonagas Harald.

Lappekodisilla lea dehálaš dokumeanta ja oallugat gohčodit ge dan «Sámiid Magna Carta». Dokumeanta lea dán rádjái vurkkoduvvon arkiivadoaimmahagas Oslos, muhto dál háliidat sirdit dehálaš ja symbolalaš dokumeantta «ruoktot» Sámi vuorkái Guovdageidnui, dadjá Riikkaarkivára Inga Bolstad.

Go sohpe riikkaráji Norgga ja Ruoŧa gaskka 1751:s, de fertejedje čielggadit boazoealáhusa dilálašvuođa dain rádjaguovlluin. Boađusin dás šattai nu gohčoduvvon Lappekodisilla, mii lei liigeoassi dan guovtti riikka rádjašiehtadusas. Dát láhka sihkkarasttii boazodoalu rievtti beassat johtit nuppe beallái ráji nu go ledje hárjánan. Dát rádjarasttildeaddji boazoealáhus lea dan rájes stivrejuvvon iešguđetlágan soahpamušaid bokte, maŋemusat boazodoallokonvenšuvnnain mii lei doaimmas 2002:i rádjái. Nu guhká go Norga ja Ruoŧŧa eai leat soahpan ođđa boazodoallokonvenšuvnna, de lea Lappekodisilla ain otná beaivvi álbmotrievttalaš vuođđu mii regulere boazojohtimiid gaskal Ruoŧa ja Norgga. Ođđa konvenšuvdna galggai sajis 2002:s, muhto stáhtat eai leat soahpan ođđa konvenšuvnna. Dan geažil mearridii Ruoŧa stáhta 2005:s ahte kodisilla galgá ain leat ollásit fámus.

Dat go Sámi álbmot dál lea gearggus váldit vuostá ja ieža vurkkodit dán dehálaš dokumeantta, muitala ahte Lappekodisilla ulbmil lea duohtandahkkon

Ain dál, 270 jagi maŋŋel go Lappekodisillen mearriduvvui, lea dat fámus. Árabut dán jagi celkkii Norgga Alimus riekti hui čielgasit Sarevuomi-duomus ahte Lappekodisilla lea ain dat álbmotrievttálašvuođđu riikarasttildeaddji boazodollui gaskal Ruoŧa ja Norgga. Historihkkár Steinar Pedersen lohká ge NRK Sápmái ahte dát muitala dalle lea vuđolaš ja buorre juridihkalaš bargu dahkkon – mii ain otne sihkkaraste sámiid vuoigatvuođaid.

Pedersen geažuha maid dasa go Sámi álbmot ja Sámi ásahusat leat dál gergosat váldit vuostá dan dehálaš dokumeantta ja vurkkodit dan, de dat muitala ahte Lappekodisilla ulbmil lea duohtandahkkon, namalassii ahte sámi álbmot ja sámi ealáhusat leat seaillluhuvvon Lappekodisilla mearrádusaid bokte.

Mii sávvat ahte šaddá buorre ovdamearkan dasa ahte dál lea áigi sirdigoahtit sámi dávviriid ja dokumeanttaid dohko gosa dat gullet, namalassii sámi álbmoga háldui.